2024. aasta alguses oli Ukraina vastu koondatud väegrupi suuruseks Ukraina sõjaväeluure andmetel üle 600 000 mehe. Kui kindral Sõrski teadet lugeda nii, et 700 000 meest on vahetult koondunud võitluseks rindepiirkonnas, siis võib ka arvata, et Vene armee arvukus on kasvanud. Varasemad teated kõnelesid kogu väekontingendist, kuhu hulka olid arvestatud ka tagalatoetuse üksused ning reservid. Arvestades aga seda, et Vene armee pealetungi suundade arv ei ole viimase kahe aasta jooksul kasvaud ning peale Kurski piirkonna üle kontrolli taastamist ei järgnenud uut pealetungi Sumõle ega Harkivile, võib siiski väita, et viimase aasta jooksul ei ole Vene väekontingendi suurus enam märgatavalt suurenenud. Vene armee on kaotanud viimase kahe kuu jooksul keskmiselt 1000 meest päevas, mis tähendab, et senise võitlusvõime säilitamiseks tuleb endiselt värvata kuus vähemalt 30 000 uut sõdurit juurde. Värbamise tegeliku tempo kohta ei ole viimase aasta jooksul enam usaldusväärset infot ilmunud. Näib, et Venemaa juhtkond ei ole vähemalt seni üritanud armee isikkoosseisu enam oluliselt suurendada.
