Tartu vald on avanud riigihanke Raadi alevi uue keskuseala planeeringu- ja ideevõistluse. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 30. jaanuar 2026. See võistlus on käesoleval hetkel üks märgilistest sündmustest Tartu maakonna lähituleviku arenguajaloos.

Võistlusala pindala on 0,6 km². See paikneb Raadi linnastu potentsiaalikamas keskmes ja hõlmab pea poole uue perspektiivse linna arengualast. Võimalused midagi linnaehituslikult olulist selles asupaigas algatada on suured. Alustades uue linna nimest: kas see on Raadi linn või Ermi linn või muu pakutav linnaline identiteet?

Võistlusala paikneb Raadi sõjaväelennuvälja endisel territooriumil Stardiraja tänava, Ermi tänava ja Raadi looduskaitseala vahelisel alal. Võistluse eesmärgiks on leida alale planeeringuline ideelahendus ja ühtlasti ühendada varasemad planeeringuvõistlused võistluse kontaktvööndis.

Võistlusel tuleb lahendada üldisem planeeringuline linnaehituslik ideelahendus, mille baasil on võimalik minna edasi lahendust täpsustama detailplaneeringute menetlustega. Planeeritav uus linn saab valla tulevikus olema terviklikult multifunktsionaalne, tihe ja intensiivne, arvestades Tartu linnapiirkonna kujuneva polütsentrilise linnavõrgustiku mudeliga. Lisaks oodatakse võistluse ettepanekutelt ka laiemat analüüsi ja uut linlikku identiteeti. Mis on Tartu linnapiirkonna identiteet, iseloom ja tulevik?

Võistluse kontaktala linnaehituslik võistlusala sinise kontuuriga Autor/allikas: Egle Nõmmoja

Võistlusalale ja selle vahetusse lähedusse koodub valla ehk uue Raadi linna teenusekeskuste tuumikala. Võimalik paigutus ja identiteet loomelinnakule. Tihedam linnakese peab olema inimmõõtmelise linnavõrgustikuga, moodustades terviku ühistranspordi süsteemi, eri liiki tänavate ja loodusvõrgustikega, näiteks nagu loodavad ja olemasolevad kureeritud võsad. Ainult hoonestuskihistustest jääks kindlasti väheks, nagu jääks eeldatavalt väheks hoonestuse identiteedist, kus pakutakse võistlusalal ainult Tartu linnale uusmagala versiooni.

Bussipeatuste võrgustik oleks võib-olla 500 meetri asemel parem sihtida 200 meetri kuni 300 meetri vahemikku. See võiks olla tunnetuslikult inimsõbralikum, kui vanemad inimesed enam ei jaksaks ning tervemad inimesed ei viitsiks üle 200 meetri käia.

Ühiskondlike hoonete ettepaneku võrgustiku ja hierarhia analüüsis võiks ka gümnaasiumi ideed käsitleda võistlusalal või kontaktvööndis. Võib-olla uus Raadi saab ulatada abikäe puuduva 1000 gümnaasiumi kohaga Tartu linnale?

Võistlusülesanne on julge ettevõtmine, kuna meelega ei ole ette antud elanike arvu ega saavutatava lahenduse väljakujunemise aastaarvu. See paneb võistlusele ainulaadse võimaluse urbanismi teooriate läbi simuleerimiseks ja väljavalitu ära vormistamiseks.

Ühe žürii liikmena viiest tase keheksa arhitekt-eksperdist avaldan, et mitte tihti ei ole võistlustel niivõrd kogenud ja kõrgetasemeline kutsutud ekspertide valik, kes on iseenesestmõistetavalt tuttavad nii Tartu maakonnaplaneeringu, üleriigilise planeeringu kui ka muude alusdokumentidega. Selline žürii koosseis annab kõigile osalejatele võistluse korraldaja ja maaomanike poolt inspiratsiooniimpulsi julgete ja ajatute ideede pakkumiseks.

Täites võistlustingimuste programmi, soovitan minna veel edasi – kaasata võistlusmeeskonda juurde ka teoreetilist linnageograafia, inimgeograafia, liikuvuse ja kuvandiloome ekspertiisi, mis vaataks kaugemale käesolevast võistlusest, et anda oma võistlusettepanekule tõelise visionääri terviksümbioos.

Siinkirjutaja eesmärk on lisada võistlusele inspiratsiooni ja koondada linkidena soovituslikke täiendmaterjale, selbet mitte piirduda võistluse kuulutusega. Avardan järgnevate mõtisklustega inspiratsiooni võistlustöödele ja laiendan pakutavate tööde mõju areaale.

Kaasake võistlustöödesse võimalikult rohket ekspertiisi!

Linnageograafia põhitõde on, et linnal on neli põhilist määratlust: linna kuvandiline määratlus, linna majandus-poliitiline määratlus, linna sotsiaal-kultuuriline määratlus ja linna füüsiline määratlus, toob välja linnageograaf Jussi Sakari Jauhiainen. Esitasin need määratlused minu meelest ajakohases järjekorras, tõstes kuvandilise määratluse kõige ette.

Kuvandiline määratlus on kaasajal silmapaistvaim. Tänapäeva digiajastul suhestuvad elanikud ja külalised kodu- ja sihtkohaga eelkõige kuvandiliselt, sest sotsiaalmeedia ja üldse meedia kiirus seljatab kõik muud infokanalid. Infomeedia kiirusest innustunult unistavad samast kiiruses nii ettevõtjad kui elanikud oma omavalitsusega suhtledes. Omavalitsusest, mis on nende endi valitud. Märkides ära selbet juhul, kui võistlusjärgselt on vallal uue linna nime äraotsustamisel vaja küsida selles vallaelanike arvamust.

Eesti omavalitsused teavad, et elame kahaneva rahvastiku ajastul. Maksuresidentide liikumine omavalitsustesse ja neist välja on kiire ja vaba. Alati kiirem omavalitsuste strateegiliste planeeringu- ja arengukavades ettekujutatud protsessidest.

Ent põhjused rahvastiku ja ettevõtete liikumiseks ei ole alati ühemõttelised ja lihtsad, kuvandiliselt selgelt teadvustatavad. Et omi otsuseid teha, tuleb püüda rahvastiku ja ettevõtete liikumist mõista ja ette kujutada. Seda tehes tuleb alati ruumilise arengu iseloome ja toimeprintsiipe arvestada. Teadvustades, et tegemist on ruumilist arengut mõjutavate mitmete vastastikmõjudega ja üheaegselt toimivate protsesside läbi. Protsessidega, mis kujundavad igapäevaselt linna eelnimetatuid määratlusi reaalajas. Kõik korraga üsnagi hoomamatu ülesanne ühele inimesele. Seda kõike arvestada, oma väljavalitud otsuse mõju hinnat ja siis ära otsustada, olgu ta poliitik või erialaspetsialistist poliitik.

Kas on linnaga vald või linn vallaga?

Kas Tartu vald on kõigi seni tehtud õigete valikutega oma ruumilise arenguga jõudnud välja teataval määral võrreldavaks Tartu linnaga? On Tartu valla füüsiline määratlus, sotsiaal-kultuuriline määratlus, majandus-poliitiline määratlus võrreldav tänaseks piisaval määral Tartu linnaga?

Kui nendes määratlustes on kätte jõudnud aeg Tartu valla uue linna nimi välja öelda, siis on käimasolev planeerimis- ja ideevõistlus ainus õige hetk selleks. Selgituste ja visuaalidega esitatud linnavõrgustiku kontekst loob võimaluse kujundada tervikpilti ning hinnata muu hulgas ka Tartu valla uue nime ja sõna mõju.

Kui valida uut linna või valla nime Tartu mitmiklinnastus, siis kas siin on linnaga vald või linn vallaga? Linn ja vald on ametlikult võrdustatud administratiiv terminid, ent avalik vestlus selles küsimuses on pidamata jäänud, kuna valdade liitmine tuli ühel hetkel ära teha.

Traditsioonilise avaliku linnaruumiga tänav on elusa linna miljöögarant

“Mis on linnadel viga?” ja “Kes või mis peataks linnade allakäigu?” küsisid üle 20 aasta tagasi arhitekt-ekspert Ülar Mark ja geograaf Rein Ahas. Need küsimused on endiselt aktuaalsed. Olgugi, et Tartu linn tundub hetkel olevat kõigist Eesti linnadest esimene Eesti suuremate linnade seas, kes ei ole lohistanud jalgu tänavaruumi hävimisele reageerimisel ega hävitamisega tegelenud, mille juhtumise eest kaasaegses linnades hoiatas juba ammu urbanist Joseph Rykwert.

Traditsiooniline avaliku linnaruumiga tänav on vabalt läbitav jalakäigutee, millel on oma poed, teenused, ajaveetmise võimalused ning aktiivne ja mitmekülgne suhtlusruum. See on tänavaäärsete parkimisvõimaluste, äride ja kõigi liikuvusvahendite juurdepääsudega toimiv võrgustik. Tänav on linnaehituslikult omanäoline, kuid samas edasiarendatav tervik, mida rikastavad haljastus, väljakute laiendused ja väiksemad platsinurgad: imeline ruum, kus liikumine viib alati kuskilt kuhugi. Tänava miljöö kvaliteet väljendub juhuslikest kohtumistest sündivas rõõmus ja üllatustes, ühises linnaruumis talletuvas ajatus kohavaimus, mis naeratab vastu.

Tallinna puhul tundub see vana artikkel ikka veel nagu eile kirjutatud, eriti mõeldes jälle kord Tallinna peatänava kafkalikuks kiskunud protsessile. Kui linnadel on midagi viga, siis on see sageli nende nägu. Monokeskse ja hierarhilise linnavõrgustiku isevoolu jätkunud areng ongi olnud ühe poliitilise koalitsioonihierarhia otsustusprotsessi nägu.

See poliitiline otsustusprotsess on meie traditsiooniliste tänavate ja linnade allakäigu allikas, paigalseisu häbipost ja pranger. See toodab edasi nõukogudeaegset linnaehituslikku võrgustikku, juhuslikku ja lünklikku, sikutatud moel valmivaid osi. Tulemuseks on fragmenteeritud kaasaegse linnaruumi laadne toode. Hea seegi – vahepeal paistis, et Tallinnal on areng sootuks seiskunud.

Elektritõukerataste saabumise järellainetus lõi segi ühiskasutuses olnud kõnni- ja jalgrattateed. Pole võimatu, et peagi tuleb mõni järgmine leiutis ja jagab kiiruspiirangute tõttu kaheks nii kaupade kui autode sõiduteed: üksikisikute transpordi teed eraldi mitmeisikuliste transpordivahendite teedest, võib-olla kihutavad neil tulevikus monorattalised elektrilised tugitoolid, mille vajadusel saab ühenduda kaarikugruppidest sõprusgondliteni, suuremateks liiklusvahendite gruppideks. Tänava kohal laiuv õhuruum võib kujuneda takistusväljaks pakki- ja personaaltranspordi droonidele. Ettevaatlikult on Berliin lahendanud sarnased probleemid juba ammu, asendades oma õhuliinid maakaablitega ja luues selgepiirilise maakaabliteede võrgustiku.

Liiklusuuendustest tingitud tänavaruumi muutused ja nendega kaasnev kära ei kao kuhugi. Poliitiliselt on petlik kakelda definitsioonide või liiklusmärkide metsaga. See segadus toodab edasi linna, millel on endise otsustusprotsessi nägu. Detailidesse takerdudes jääb suur pilt nägemata. Mõistmine ei sünni.

Ometi teame, et linnaehituslikud suundumused, isetekkelised protsessid ja soov tasakaalustada regionaalset arengut suures mastaabis eeldavad paljude spetsialistide koostööd: hierarhiavaba, polütsentriliste keskuste mõtteviisi. Just nagu “Eesti 2050” üleriigilise planeeringu meeskond seda kehastab.

Ärgem lubagem poliitilisel otsustusprotsessil kujundada meie linnu nii, et need muutuvad ankruks, mis lohiseb arengul järele

“Tugevad tõmbekeskused on alternatiiv pealinnastumisele. Eesti vajab tasakaalu pealinna ja ülejäänud riigi vahel. Mis rolli saaksid kanda väiksemad linnad?” avab arutelu arhitekt Anna Semjonova, “Eesti 2050” üleriigilise planeeringu projektijuht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.

Koroona­pandeemia tingitud kaugtöö ja veebikoosolekud tõid pered üle Eesti tagasi neisse paikadesse, kuhu ulatus mobiilse interneti levi. See töökultuuri järsk muutus käivitas väikeasumites taaslinnastumise ja suurlinnades vastulinnastumise protsessi. Paljud pered naasid oma lapsepõlvepaikadesse ning eelistavad seal siiani kaugtööd jätkata. Kaugtöö laialdane lubatavus muutis töö, kodu ja maakodu eeliseid ning identiteete, kujundas ümber sihtkohtade vahelise pendelrände mahtu ja aegu. Tõmbekeskuste perifeeriatesse lisandus kogukonnaellu süvenevat värsket verd ja uusi ideid. Loodetavasti ulatuslikult ja püsivalt.

See oli üllatav juhus, kuid ärgem laske neil taaslinnastumise klastritel käest libiseda. Tööandjate suhtumine töö- ja koosolekukorraldusse mõjutab otseselt seda, kas väikekohtade hääbumine jätkub või pöördub ümber ning kas Eesti liigub regionaalselt tasakaalustatuma arengu poole.

See habras, ent loodetavasti pöördumatu taaslinnastumise laine üle Eesti väikeasumite kannab suurt potentsiaali, et realiseeruks “Eesti 2050” üleriigilises planeeringus eelistatud stsenaarium: regionaalselt tasakaalustunum ruumiline areng. Planeering on teekaart, mitte käsulaud – kaasaegsetele erialateadmistele tuginev juhis karide vältimiseks ja õigete otsuste tegemiseks, mis haakub suure regionaalpoliitilise pildiga. Kui “Eesti 2050” lõppversioon soovib käegakatsutavaid tulemusi, siis tuleks keskenduda ühele peamisele eesmärgile: pealinnastumise trendi selgele ümberpööramisele.

Oluline on, et poliitiline tasand näeks end ühe olulise osalisena üleriigilise planeeringu suure pildi loomisel, tajuks õigeaegsete otsuste tähtsust ning mõistaks oma vastutust selles ühises koostöös.

Selleks et regionaalne ebavõrdsus ei süveneks, vaid suunduks tasakaalustatuma stsenaariumi poole, on määrava tähtsusega kõigi linnapiirkondade omavalitsusjuhtide panus. Teadvustamine, mõistmine ja strateegiline tegutsemine on hädavajalik. Rahvastiku kahanemise foonil kujuneb areng kahesuunaliseks: linnapiirkonnad tugevnevad regiooniti, kuid üldine areng riigis ja globaalselt nõrgeneb. Samas muutub areng üha glokaalsemaks, toimudes mitmes asupaigas ja mastaabis samaaegselt erinevate infovõrgustike toel.

Omavalitsusjuhtidel tasub meeles hoida, et maksuresidentide hulk on üleriigiliselt kahanev ning arenguotsustega on kiire. Vajaliku hoo annavad kvaliteetne avalik linnaruum ja päriselt toimivad tänavad. Ka ettevõtluskeskkonna kujundamine peab sündima omavahel võistlevate, kuid sisuliselt koostööd tegevatena toimivate omavalitsuste koostöös. Elu ei ole konkurents, vaid pesastunud võrgustike sümbiootiline koostöö suurest mastaabist väiksemani, parafraseerides mükoloogi ja mõtleja Rupert Sheldrake’i.

Eesti Arhitektide Liidu ja arhitekt-ekspert Kalle Vellevoogi juhitud programm “Hea avalik ruum” on paljudele tuttav. Selle 38 arhitektuurivõistlust ja 12 teostunud keskväljakut väikelinnades üle Eesti on kinnitanud sama tõde: traditsiooniline avalik linnaruum keskväljakutel ja tänavatel aitab hoida kogukonna identiteeti ja annab lootust, et uuenduskuuri läbinud teenuskeskus ei hääbu, isegi vähenema kippuva rahvastikuga piirkondades. “Hea avalik ruum” ei lõppenud punktiga, vaid on pigem semikoolon – endiselt avatud uuendusmeelsetele omavalitsusjuhtidele.

Aeg ei peatu, sest aeg on raha, raha eelistab väljakutseid ja risk vaatab tulevikku optimistlikult. Kui avalik linnaruum ajaga sammu ei pea, siis tegevusetus ja otsustamatus muutuvad suurimaks hävitajaks, asumite kiire kahanemise käivitajaks.

Tartu võimalik teekond pealinnastumisel

Kas Tartu linn ja uus Raadi linn võtavad teineteiselt midagi ära või muudavad Tartu väiksemaks? Või vastupidi: kas Tartu mitmiklinnana hoopis võidab, kasvab suuremaks, edukamaks ja tugevamaks linnapiirkonnaks?

Tartu on funktsionaalselt ja eelarveliselt juba praegu faktiliselt kaksiklinn: Tartu linn ja ülikoolidelinn. Seda tunnistab ka kehtiv Tartu 2040+ üldplaneering, kuid kahjuks üksnes kirjelduste tasandil – kuvandiliselt, ajalooliselt, sotsiaal-kultuuriliselt. Ülikoolidelinna ruumilise strateegiaga, mis looks ka rakendusliku tegevusjada, ei tegeleta pea üldse. Ometi peaks ülikoolidega seotud inimeste liikumine ja paiknemine Tartu linnapiirkonnas olema selgelt teadvustatud ning kajastuma linnaplaneerimise ruumilistes valikutes. Erialaringkondades on kaua oodatud, et Tartu linn käsitleks ülikoolidelinna samaväärse partnerina ning projitseeriks selle rolli ka ruumilisse arengusse. Kui Tartu linna initsiatiiv selles nõrgeneb, on Tartu Ülikoolil igati loomulik see lünk täita teaduspõhiselt, laiapõhjaliselt ja erinevate valdkondade ekspertiisi koondades.

Seetõttu ei ole põhjust karta, et uus Raadi linn Tartut kuidagi tagasi hoiaks või väiksemaks muudaks, ammugi mitte ainuüksi linnanime tõttu. Vastupidi: Tartu tegutseb juba täna suurelt ja edasivaatavalt. Nimepoliitiliselt on Tartu olnud mitmiklinn juba kaua aega. Terviklik Tartu linnapiirkond peab tegutsema ühiselt, töötama välja ühise strateegia ja astuma aktiivseid samme globaalsel tasandil. Et Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ ei peaks aastaks 2030 taas tõdema, et Tartu ühendus maailmaga pole paranenud. Lootus Rail Balticu abil Tartu ja Riia omavaheliseks sidumiseks kadus, kuid Tartu–Riia rongi taastamise võimalus ei ole veel pöördumatult kadunud.

Tartu võimalus on parandada ühendust maailmaga eeskätt läbi lennuühenduste ning tagada lennujaama hea ligipääs nii kesklinnast kui kõigist linnapiirkonna teenuskeskuste tuumikutest. Tartu peaks koos Kambja vallaga looma oma peatänava – toimiva ja kiire liikumistelje, mis ühendaks lennujaama Tartu kesklinnaga ning tooks kesklinna omakorda lennujaamale lähemale.

Tartu tiheasumi täna Autor/allikas: Peep Männiksaar

Täna asub Tartu lennujaam endiselt justkui üle põllu, sarnaselt sellele, kuidas Tallinna lennujaam paiknes kuni 2006. aastani aedade ja raudteetammide taga enne, kui Ülemiste City kasvatas aktiivse linnaruumi lennujaama ukseläveni. Võib küsida, kas Tartu peaks taotlema ka lennujaama omandisuhete ülevaatamist – et Tallinna Lennujaam AS ei hoiaks Ülenurme lennuvälja vähem tähtsana kui Tallinna oma. Samuti võib küsida, kas Kambja vald on oma üldplaneeringu valikutega selleks arenguks valmis. Ja kas kuvandiliselt võiks aidata mõni julge ennetav samm, näiteks nimetada Tartu lennujaam Tartu Ülikooli lennujaamaks või mõneks muuks rahvusvaheliselt kõlavaks ja märgatavaks nimeks.

Kuid kusagilt peab Tartu koos oma ülikoolidega alustama, et tekiks teadvustatus ja algaksid teod, mis kujundavad Tartust rahvusvahelise linna pealinnastumise teel. Tartu ei peaks muretsema valglinnastumise pärast, kui ta usub mitmiklinna edusse. Muretsema peaks selle pärast, mis on Tartu taaslinnastumise strateegia pealinnastumisel. Strateegia, mille suunas pole praegu veel samme seatud.

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kirjeldab küll arengu võimalusi ja käimasolevaid suundumusi, kuid ükski strateegiadokument ei käsitle Tartumaad ühtse pealinnastumisega – see tähendab rahvusvahelistumisega – aktiivselt tegeleva linnapiirkonnana. Praegu puudub visioon Tartust kui tõelisest mitmikpealinnast.

Tartu on Lõuna-Eesti pealinn ja saab olla ka Kirde-Läti pealinn

Mitmiklinnal Tartul tasuks kokku kutsuda Tartumaa linnade ning maakonna ülikoolide ja akadeemiate koostöökogu. Tartu linn peab lähituleviku otsuseid tegema juba täna ning tegema seda oma administratiivpiiridest väljaspool: kogu linnapiirkonna toimepiirkonnas, sealhulgas kõigis senistest piiridest kaugemal ulatuvates seostes.

Alustada tuleks transpordiühendustest, eeskätt lennujaamast ja raudteest. Raudteeliiklus on ajas kõige püsivam ja kiirem; Tartu lähirongid võimaldavad strateegiliselt valitud peatuste ümber kavandada kõige perspektiivikamaid asumikeskusi. Ajalooliselt on raudteejaam, mis on ühendatud bussijaamaga, olnud linnade transpordisüda. Investeeringud ühte ühendjaama tasuvad end pika aja jooksul mitmekordselt ära, erinevalt hajusalt paiknevatest eraldiseisvatest transpordi­sõlmedest.

Raudteeühenduse kvaliteedi määravad sõiduaeg ja välp, mitte kaugus ega administratiivüksus. Olgu selleks Nõo, Elva, Kärkna, Tabivere või Vana-Kuuste ja Põlva. Muuseas, Ülenurme-Tõrvandi peatus vajaks ümberpaigutamist Aia tänava ülesõidu juurde, et teenindada mõlemat asulat üheaegselt. Ka mitmed teised peatused vajaksid ilmselt tähelepanu.

Lõuna-Eesti olemasolev raudteevõrk vajab tugevdamist eeskätt reisirongiliikluse jaoks. Valga-Antsla-Võru-Koidula lõik ei pea olema üksnes kaubarongidele. Tüüpiline tulevikuväljavaade on tugevdada kogu Kagu-Eesti raudteekolmnurka: Tartu-Valga-Antsla-Võru-Koidula-Põlva-Tartu. Miks Tartumaa ei nõua riigilt transpordi ja liikuvuse arengukavasse 2021–2035 vastavaid parandusi?

Omaette küsimus on piiriülene ühendus Lätiga. Vene piirilt ülesvõetavad liiprid võiksid aidata taastada Gulbene-Alūksne ja Valka–Valmiera suunalisi lõike, integreerituna meie raudteesüsteemiga. Keegi peaks võtma eesmärgiks heanaaberliku raudteekoridori planeerimise koos Lätiga. Samuti tasuks ette valmistada võimalus, et tulevikus võiks Tartu suunal liikuda mitte üksnes Valga-Valka-Valmiera-Cēsise-Sigulda-Riia koridoris, vaid ka suunal Tartu-Põlva-Võru-Rõuge-Alūksne-Gulbene-Riia. Viimane ringsuund oleks julgeoleku vaates vähemalt sama oluline.

Lennujaam tuleb siduda Tartu linnapiirkonna toimepiirkonna raudteepeatustega. Ülikoolid, akadeemiad ning kiire ja toimiv lennu- ja raudteeühendus määravad Tartu rahvusvahelistumise tempo ja ulatuse.

Tartu tiheasumi laienemisala 2030+ Autor/allikas: Peep Männiksaar

Tartul on kõik eeldused olla Uus-Liivimaa pealinn. Selleks tuleb aga ka ise panustada. Miks ei võiks Tartu ülikoolid rahastada eesti keele õpet Kirde-Läti omavalitsustes? Või pakkuda inglise keele õpet eesmärgiga tuua noori edasi õppima Tartu ülikoolidesse? Miks ei võiks Tartumaa põhikoolide valikainete hulgas olla läti keel? Kui Tallinna kandis osatakse üldiselt soome keelt, siis miks ei võiks Tartu kandis omaks saada läti keel?

Kirde-Läti omavalitsused asuvad geograafiliselt lähemal Tartule ja Pärnule kui Riiale. Seal elab teise Tartu jagu inimesi, kes ei ole seni harjunud Tartusse vaatama. Seda suunda tasub kujundada Tartu ettevõtete, teenuste ja lennujaama poole. Nii nagu AHHAA keskus on juba lätikeelsele publikule avanemas.

Miks ei võiks Tartumaa linnade ning maakonna ülikoolide ja akadeemiate koostöökogu valida Tartu võimukoalitsioonile linnapead, kes looks ja hoiaks koostööd ka kaugemal kui Tartu piirid?

Võrreldes olukorraga enam kui 20 aastat tagasi on meie käsutuses tänu mitmetele arengukavadele märksa põhjalikum ja mitmekülgsem ekspertiis. Nüüd on vaja see teadmine ka päriselt rakendada omavalitsuste tasandil ja piiriüleses koostöös Lätiga. Lootuses, et teadmiste rakendamisel püsib tarkus Tartus võimul.

Hoidkem võimet lugeda ja mõista riigi, linnade ja maakonna arengu­materjale nii, et see viiks õigete tegudeni õigel tasandil ning ulatuks kaugemale kui üks valimistsükkel.

***

1. Raadi alevi uue keskuseala planeeringu- ja ideevõistluse riigihange nr. 301458, Tartu vallas. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9429844/general-info

2. Võsavõrgustik. Uue-Raadi linnafoorum, töögruppide tulemuste esitlemine Karin Bachmann, Toomas Paaver, Antti Roose, 7. oktoober 2021. https://youtu.be/N4i253nq-oY?si=fA7bG_N6dfI3Rna_

3. Ülar Mark, Rein Ahas. Postimees, 18. veebruar 2004. https://www.postimees.ee/1399157/kes-peataks-linnade-allakaigu

4. Anna Semjonova, Tugevad tõmbekeskused on alternatiiv pealinnastumisele. ERR, 17. mai 2025. https://www.err.ee/1609695060/anna-semjonova-tugevad-tombekeskused-on-alternatiiv-pealinnastumisele

5. “Eesti 2050” Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring. https://www.riigiplaneering.ee/uleriigiline-planeering/uleriigiline-planeering-eesti-2050/uuringud#asustuse-arengustsen

6. Mark Levitoni intervjuu Merlin Sheldrake’iga. The Sun Magazine, mai 2021. https://www.thesunmagazine.org/articles/25281-hidden-worlds

7. Kalle Vellevoog. Põlva raekoda ja keskväljak ning Eesti regionaalareng, Sirp, 14.november 2025. https://www.sirp.ee/polva-raekoda-ja-keskvaljak-ning-eesti-regionaalareng/?fbclid=IwY2xjawOFkslleHRuA2FlbQIxMQBzcnRjBmFwcF9pZBAyMjIwMzkxNzg4MjAwODkyCGNhbGxzaXRlAjMwAAEeaQKQlTD64Etk-9DAo00ZQp9gEDPc12OJvk2IAP-OXNie54rkqZ8q6zYAI4g_aem_ngnX2KDHIoHeMJWCGiKlSg

8. Eesti Arhitektide Liit. Videokokkuvõte “Lõpetamata avalik ruum”. https://arhliit.ee/videos/lopetamata-avalik-ruum-vestlusring-ja-kokkuvote/

9. Tartu 2040+ üldplaneeringu seletuskiri. https://pildipank.tartulv.ee/yldplaneering2040/YP2040_seletuskiri.pdf

10. Tartu Ülikool. Planeerimisest, protsesse, meetodeid, näiteid. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/b214f204-cd55-4fdd-8003-2e26a489ee3f/content

11. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100021

12. MKM. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035. https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-03/transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2021-2035_en.pdf

13. ERR. Läti kaalub venemaa suunalise raudtee ülesvõtmist. https://www.err.ee/1609868817/lati-kaalub-venemaa-suunalise-raudtee-ulesvotmist