Alljärgnev uudis on oluline paari momendi poolest. Esiteks, Euroopa Prokuratuur uurib rahaasju 24 liiduvabariigis. Kas Eesti ühiskond teab sellistest uurimistest, sest ilmselt on ka Eesti üks neist?
Teine moment peitub nn euromeelsetes režiimides, kus sageli on peategelasteks ekskommunistid, kes on selga pannud uued rüü ja hakanud Brüsseli lojalistideks, et pääseda ligi eurorahadele. Sobiv näide on Rumeenia, kus Brüssel hoidis ära võimu ülemineku konservatiividele, “euromeelsed” aga on sotsialismiaja taustaga tegelased, kes jätkavad korruptsiooniga eurosiltide all. Ja bürokraatlik EL annab varastele suuri võimalusi…
“Jälle Ukraina? Ei, seekord Euroopa omaenda rahadega sahkerdamine…
Pärast nelja ja poole tegevusaastat on Euroopa Prokuratuur tuvastanud Euroopa eelarves 51 miljardi euro ulatuses pettusi. Prantsuse Euroopa prokurör Frédéric Baab selgitab väljaandes Libération.
“Praegu on meil 24 liikmesriigis käimas 3300 uurimist Euroopa eelarvele tekitatud kahju kohta, mille suurus on hinnanguliselt 51 miljardit eurot. Seega on tegemist märkimisväärse eduga, sest algselt me absoluutselt ei oodanud, et avastame sellise suurusega pettusi! Ja kuna oleme alles käivitusfaasis, leiame kahtlemata lähiaastatel suuremaid summasid. […]
Kui jääda kahju ulatuse juurde, siis see, mis Euroopa Prokuratuuri kõige enam mobiliseerib, on pettus ühenduse tuludes [Euroopa maksud, toimetaja märkus], palju rohkem kui kuludes.
Edetabeli tipus on käibemaksupettus, millest väike osa läheb ühenduse eelarvesse. See pettus on veelgi ahvatlevam, kuna selle korraldamine pole eriti keeruline: kuna käibemaksu makstakse riigis, kus kaupa müüakse, mitte riigis, kus see toodetakse või imporditakse, piisab selle eri riikide vahel ringi liigutamisest, nii et me kaotame selle üle ülevaate ja me ei pea selle eest kunagi maksma. Ja muidugi müüakse vara koos käibemaksuga…
Seda nimetatakse “käibemaksukarusselliks”. See lisandub sageli tollimaksupettustele, kui kaup imporditakse kolmandast riigist: vähendatakse selle väärtust või esitatakse valeandmeid, mis võimaldab maksta vähem tollimakse. […]
Aga kuidas on lood ühenduse kulutustega?
Pettused mõjutavad kõiki kulutusi, alates ühisest põllumajanduspoliitikast kuni Erasmuse programmini ja 750 miljardi euro suuruse Covid-järgse taastumiskavani. Näiteks praegu töötame MaPrimeRénovi juhtumi kallal, mida otsustatakse Pariisi kohtus märtsis. […]
Milline on nimekiri riikidest, kus esineb kõige rohkem pettusi?
Mahu poolest on see eriti mõjutatud neljast riigist: ootuspäraselt Itaaliast, kuna maffia on Euroopa vahenditega seotud pettustes väga tugevalt juurdunud. Seejärel Saksamaa, kuna tegemist on mänguga kaupade väärtuse ümber, seejärel Rumeenia ja Bulgaaria, kus organiseeritud kuritegevus on samuti väga levinud. Järgmisel kohal on Prantsusmaa. Kuid näiteks Itaalias on ülitõhus uurimisteenistus “Guardia di Finanza”. […]””
Autor: Michel Janva
Allikas: Le Salon Beige