Ülemiste keskuse iga-aastasel Rentnike Suurkogul kohtusid Tallinna lennujaama, Rail Balticu, Ülemiste keskuse ja projekteerimisettevõtte Esplan juhid, et arutada Ülemiste piirkonna tuleviku üle. Ühine sõnum oli selge: kolme strateegilise investeeringu koondumine ühte punkti tõstab Eesti regionaalset konkurentsivõimet ning loob soodsa pinnase uutele ettevõtetele ja külastajatele.
Lennujaam ja Rail Baltic loovad ühise liikuvuskeskuse
Tallinna Lennujaama juht Riivo Tuvike selgitas, et lennujaama ootab ees reisiterminali laiendus, mille eesmärk on teenindada 2030. aastaks 5 miljonit reisijat. „Prognooside järgi võib reisijate arv 2040. aastaks kasvada juba 7–8 miljonini,“ ütles ta.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets kirjeldas Ülemistet kui tulevast Eesti tähtsaimat liikuvuskeskust. „Raudteejaama ja lennujaama ühendamine üheks tervikuks loob võimaluse pakkuda kiireid ühendusi nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt,“ rääkis Salomets. „Kevadel valmib trammiliin, mis toob reisijad lennujaamas Ülemistesse ning järk-järgult hakkame peagi avama ka uusi jalakäijate tunneleid.“
Ülemiste piirkond täiendab Tallinna mitmekesisust
Esplani juhatuse esimees Kadi Metsmaa rõhutas, et Ülemiste ei kujune kesklinna konkurendiks, vaid täiendab Tallinna mitmekesisust. „Linn peab arenema mitmesse sõlmpunkti, et vältida liigset koormust ühele piirkonnale. Ülemiste eelis on tugev transpordisõlm, mis võimaldab luua eluruume, avalikke teenuseid ja pargiala,“ selgitas ta. Metsmaa hinnangul on see vajalik eeldus 15-minuti linna tekkeks.
Keskus valmistub kasvuks
Ülemiste keskuse juht Guido Pärnits märkis, et piirkonnal on potentsiaali saada Tallinna moodsaimaks majandusruumiks. „Tulevikus võiks Ülemiste keskust igapäevaselt külastada vähemalt 25 000 inimest,“ ütles ta. Kindlasti võimestab piirkonda Ülemiste City, mis on juba praegu kujunenud Skandinaavia suurimaks ärilinnakuks ja kuhu plaanitakse ehitada 24 korruseline konverentsihotell.
Eelmisel aastal kiitis Tallinna linnavalitsus heaks detailplaneeringu algatamise, mille põhjal soovib keskus hoonemahtu oluliselt suurendada. Pärnitsa sõnul on detailplaneering järgmise aasta lõpuks valmis kehtestamiseks. Praegu 130 000 m² kogupinnaga keskus plaanib laieneda enam kui 50 000 m² võrra.
Pärnitsa hinnangul on Eesti majandus pärast viimaste aastate turbulentsi taastumas. „Külastajate arvu ja käivete pealt näeme, et ostuhirm on taandumas ja ostujõud paraneb järgemööda,“ sõnas ta. Pärnits prognoosis, et aasta lõpuks kasvab keskuse turuosa 24 protsendile, kuid strateegiliste investeeringute tõttu lõpetatakse aasta pisikese miinusega.
Rentnike Suurkogu: pilk kaubanduse tulevikku
Piirkonna arenguvisioonid kõlasid Ülemiste keskuse Rentnike Suurkogul – iga-aastasel rentnikke ja koostööpartnereid ühendaval konverentsil, mis toimus 19. novembril Apollo Kino Teatrisaalis. Päeva jooksul vaadati nii Eesti kaubanduse hetkeseisu kui Ülemiste piirkonna tulevikuplaane.
Kantar Emori uuringuspetsialist Anu Varblane andis konverentsil ülevaate tarbijakäitumise muutustest. Sel sügisel läbi viidud uuringust selgus, et Tallinna populaarseim kaubanduskeskus on jätkuvalt Ülemiste, järgnevad Kristiine ja Rocca al Mare.
„Võrreldes mullusega ostetakse pealinnas harvem ja väiksemas mahus kodumasinaid, elektroonikat, spordi- ja vabaajakaupu. See on kaasa toonud klientuuri vähenemise kõigis keskustes,“ rääkis Varblane ning lisas, et hoolimata turuolukorrast on Ülemiste eelistatuim keskus kõigis kaubakategooriates.
Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse juht Tiia Nõmm lisas, et keskuse brändituntus on tugevam kui kunagi varem. „ Ülemiste keskuse spontaanne tuntus on konkurentidega võrredes kõrgeim ning lisaks seostab 72% inimestest keskuse logomärki just Ülemiste keskusega. See näitaja on nelja aastaga kasvanud kaks korda.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (1)