Värske küsitluse kohaselt tajub napp enamus eurooplastest üheksas riigis lähitulevikus suurenenud sõjaohtu Venemaaga. Veel enamad tundsid, et Donald Trump käitub pigem Euroopa vaenlase kui sõbrana.

Prantsuse väljaande Le Grand Continent neljapäeval avaldatud üheksas riigis läbi viidud küsitluse põhitulemuste kokkuvõte:

  • Veidi üle poole vastanutest (51%) arvab, et sõja oht Venemaaga on kõrgendatud.
  • Rohkem kui 80% ei usu, et Venemaa tegelikult rahu soovib.
  • Peaaegu 70% leiab, et nende riik ei ole sõjaks valmis.
  • Ainult 10% vastanutest pidas USA presidenti Donald Trumpi Euroopa sõbraks.
  • Sellegipoolest nõudis enamus Trumpi USA administratsiooniga kompromissi, mitte vastasseisu teed.
  • Peaaegu kaks kolmandikku väljendas hukkamõistu Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile.
  • Kolmveerand pooldas EL-is püsimist.
  • Enamik ühisraha kasutajaid on euroga rahul, kuid Poola vastajad on kindlalt otsustanud zlotti alles hoida.

Le Grand Continenti jooksva „Euroopa avaliku arvamuse baromeetri” 2025. aasta viimane uuring avaldati neljapäeval, vahendab lrt.lt.

Kokku küsitleti 9553 vastajat, mis on esinduslik valim veidi üle 1000 inimesest üheksas erinevas EL-i liikmesriigis: Belgia, Horvaatia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Poola, Portugal ja Hispaania.

Küsimused esitati novembri lõpus.

Prantsuse vastajad olid kõige enam mures võimaliku sõja pärast, kus 86% pidas „oma riiki hõlmava avatud sõja” tõenäosust kõrgeks või väga kõrgeks.

Vastajatelt küsiti ka sõja ohu kohta Hiina, Iraani või USA-ga, kuid alla 20% pidas tõenäosust kõigil kolmel juhul suureks.

Küsimusele, kas suurriigid „tõesti tahavad rahu”, oli Venemaa kõige kehvem, 81% vastanutest vastas eitavalt, ja EL kõige parem, 77% vastanutest vastas jaatavalt. Hiina sai 59% jaatavate vastustega veidi parema tulemuse kui USA 57%.

Rohkem kui kaks kolmandikku vastanutest ei usu, et nende riigid on suureks sõjaks valmis. Eriti mures olid vastajad Belgias (87%), Itaalias ja Portugalis (mõlemas 85%).

Küsitletud sakslastest 69% arvas, et riik ei ole valmis Teise maailmasõja kaotuse järel aastakümneid kestnud piiratud sõjalise tegevuse ümbermõtestamiseks. See näitaja oli peaaegu täpselt kooskõlas mandri keskmisega.

Üldiselt tajub 63% suurenenud riski, võrreldes 31%-ga, kes pidas seda madalaks või tühiseks. Sama osa, 63%, usub et sõja oht lähiaastatel „terroristlike organisatsioonide vastu” on suurenenud.

Veidi väiksem osa, 51% peab sõja tõenäosust Venemaaga suureks Moskva sissetungi ajal Ukrainasse. Kuid Poolas, ainsas küsitletud Venemaa naabris, tajub suurenenud riski 77%. Samal ajal ütlesid 46% vastanutest, et nad näevad väikest või olematut võimalust sõjaks Venemaa vastu.

Enamik, 61% pooldab Ukraina toetuse säilitamist või suurendamist. Toetuse vähendamist või peatamist pooldab 31%.

Vaid 10% küsitletutest usub, et USA president Donald Trump on Euroopa sõber.

Veidi rohkem vastajaid, 48% peab teda vaenlaseks, võrreldes 40% vastanutega, kes ütlesid, et ta pole ei sõber ega vaenlane.

Ainult Poola vastajad andsid talle positiivse hinnangu, kusjuures 24% ütles, et ta on sõber, 19% ütles, et ta on vaenlane ja 48% ütles, et mitte kumbki.

Kõige rahulolematumad olid belglased, 7% pidasid teda sõbraks ja 62% vaenlaseks. Ainult 8% sakslastest kiitsid teda.

Vaatamata sellele ei pooldanud uuringus osalejad konfrontatsiooni USA-ga. Enamus, 48% nõudis kompromissi. Iga kolmas inimene nõudis Trumpi administratsioonile selget vastuseisu, samas kui 19% pooldas ühist poliitikat.

Kuid ehk on tähelepanuväärne, et 19%, kes toetasid USA-ga ühist poliitikat, on kõrgem kui märtsi 13% ja septembri 11%, mis registreeriti Trumpi suvise tariifidel põhineva poleemika ajal.

Jällegi oli Poola erand, olles ainus riik, kus rohkem inimesi (47%) nõuab USA-ga pigem ühist poliitikat kui vastuseisu või kompromissi. Hispaania oli ainus riik, kus enamus (41%) toetas vastuseisu.

Küsitluste läbiviijad leidsid, et selge enamus, 77% vs 19% pooldas üheksas liikmesriigis EL-i jäämist lahkumisele.

Ibeeria elanikud olid selles küsimuses eriti selged, kusjuures Portugalis vastas 90% ja Hispaanias 89% jäämise poolt.

Kuid EL-i asutajaliige Prantsusmaa, bloki suuruselt teine ​​majandus, kus asub üks mandri tugevamaid parempoolseid populistlikke parteisid, oli kõige vastuolulisem. Sellegipoolest pooldas 61% jäämist ja 27% lahkumist.

Isegi Marine Le Pen, kes kunagi pooldas Frexiti referendumit, on viimastel aastatel oma poliitikat selles küsimuses ümber sõnastanud. Nüüd väidab ta, et tahab EL-i jääda, aga seda põhjalikult reformida.

Küsimusele Suurbritannia EL-ist lahkumise kohta, viis aastat pärast selle lõpuleviimist ja peaaegu kümme aastat pärast sellele viinud referendumit vastas vaid 19%, et see oli Ühendkuningriigile kasulik. Kuuskümmend kolm protsenti pidas seda Ühendkuningriigi jaoks negatiivseks. Poolakad ja horvaadid andsid Brexiti eelistele keskmisest kõrgema hinnangu.

Ka Euroopa ühisraha euro kohta valitsesid üsna ühesugused arvamused. Seitsme pikaajalise eurokasutaja vastajad väljendasid kõik rahulolu valuutaga võrreldes rahvusvaluutaga, kõige enam Hispaanias (86%) ja kõige vähem Prantsusmaal (59%).

Kuid Horvaatia, kellest sai 2023. aastal 20. eurot kasutav riik, oli sügavalt lõhenenud: 43% ütles, et eelistaks eurot, 46% pooldas oma valuutat, 9% uskus, et see pole oluline, ja 2% ütles, et nad ei tea.

Lõpuks ütlesid küsitletud poolakad selgelt, et nad soovivad säilitada oma rahvusvaluuta zloti. Vaid 14% ütles, et eelistaks eurot, samas kui 72% nõudis oma valuutat.

Loe lisaks

Discover more from eestinen

Subscribe to get the latest posts sent to your email.