Hoolimata taustal käivatest rahuläbirääkimistest pole sõjategevuses märkimisväärseid muutusi toimunud. Pigem näitavad Putini pakutud tingimused võimaliku rahu sõlmimiseks, et ta pole oma maksimalistlikest nõudmistest Ukraina suhtes kuhugi taganenud.
Sisuliselt nõutakse endiselt Ukraina täielikku kapituleerumist, lisades, et kui neid nõudmisi ei täideta, on Venemaa valmis sõda jätkama. Kuigi Venemaa majanduslik olukord halveneb, jätkab Moskva aktiivset sõjategevust. Venemaa valmidust sõda jätkata näitab ka tema järgmise aasta riigieelarve, kus riigikaitsele ehk sisuliselt sõjale ja julgeolekusektorile on kokku eraldatud üle 41%, mis on rohkem, kui Venemaa kulutab haridusele, tervishoiule, sotsiaalpoliitikale ja majanduspoliitikale kokku. Võrdluseks, et samas suurusjärgus olid NSVLi sõjalised kulutused külma sõja lõpus toimunud Afganistani sõja ajal.
Novembris tegi Venemaa Föderatsioon märkimisväärseid pingutusi Ukraina energiasüsteemi rivist väljaviimiseks. Statistika näitab, et toimus viis niisugust rünnakut, mille käigus Ukraina objektide pihta lasti välja sadu droone ja kümneid rakette. Novembri teises pooles kujunes Ukrainas olukord, kus kõik suuremad soojus- ja hüdroelektrijaamad olid saanud kahjustusi. Sellegipoolest on Ukraina võimud suutnud tänu soetatud varuosade varudele, intensiivsetele remonttöödele ja mitmetele muudele meetmetele vähendada riigi energiasüsteemi kollapsi ohtu ja ära hoida energiasüsteemi fragmenteerumise. Tõsine olukord on kujunenud Odessa, Dnipropetrovski, Harkivi ja Tšernihivi oblastis, kus elektrikatkestused võivad toimuda igal ajal. Samuti on pidevaid elektrikatkestusi oodata ka algaval talvel ning Ukraina ettevõtted on sunnitud oma energiatarbimist piirama.
Samal ajal andis Ukraina tugevaid lööke Venemaa Föderatsiooni kütusetööstuse, energeetika ja muude strateegilise tähtsusega objektide pihta. Novembris ründas Ukraina Venemaa naftatöötlemistehaseid 14 ja naftasadamaid neljal korral, kusjuures kogu aasta jooksul ründas Ukraina Venemaa energeetikaobjekte rohkem kui 140 korral. Nende löökide efektiivsuse hinnangud varieeruvad. Tabamusi saanud naftatöötlemisobjektide üldine tootmismaht moodustab küll ligi 40% Venemaa üldisest tootmismahust, kuid konservatiivsete hinnangute kohaselt on Ukraina löögid vähendanud Venemaa päevast naftatöötlemise mahtu 7–10% võrra.
Novembri lõpus toimusid Mustal merel rünnakud kahe Gambia lipu all sõitva Venemaa varilaevastiku tankeri (Virat ja Kairos) pihta. Kolmas varilaevastiku tanker Mersin, mis sõitis Panama lipu all, sai vigastada plahvatustes Senegali rannikul. Kuigi ametlikult ei ole keegi rünnakute toimumise eest endale vastutust võtnud, on nende rünnakute puhul tegemist tõsise ohu/hoiatusega Venemaale, sest seesugused rünnakud omavad potentsiaali oluliselt mõjutada Venemaa naftaeksporti ja vähendada Vene riigi naftatulusid.
Venemaa Föderatsiooni rünnakute raskuspunkt on rindel püsinud Pokrovski-Mõrnohradi suunal, mis on nüüdseks peaaegu ümber piiratud. Ukraina vägede varustusteed on tugeva surve all ja neid asustatud punkte ei ole enam võimalik praegusel tingimustel pikalt hoida. Venemaa väed on suurendanud pealetungi ka järgmistel suundadel:
• Harkivi oblastis: Vovtšansk – Velõkõi Burluk ning Kupjansk