Meremeeste ametiühingu hinnangul tähendab reisilaevanduse toetusmeetme kadumine, et Tallink võib oma parvlaeva Victoria ühes 300 töökohaga viia Eesti lipu alt ära. Reformierakondlase Mart Võrklaeva sõnul on tegu aga Tallinki läbirääkimistaktikaga, ning kui ettevõte nii tõesti otsustaks, oleks põhjus mujal.
Valitsuse plaani järgi kaotatakse reisilaevanduse toetusmeede järgmisel aastal. Nelja aasta peale hoitaks niiviisi kokku ligi 40 miljonit eurot.
Kui valitsus näeb selles vajalikku kokkuhoiuallikat keerulise riigieelarvelise olukorra taustal, siis merendussektori esindajad hoiatavad meetme negatiivsete mõjude eest Eesti kui mereriigi staatusele.
Kliimaministeeriumi kantsler Marten Kokk ütles, et toetuse kaotamine halvendab Eesti laevandusettevõtete konkurentsipositsiooni võrreldes naaberriikidega. Ta rääkis, et Rootsi panustab sel aastal sarnasesse meetmesse 150 miljonit eurot, Soome 80 miljonit eurot ja Eesti ettepanek oli üheksa miljonit eurot aastas.
“See ettepanek leidis heakskiidu esmalt koalitsioonileppes, meil on selleks ka riigi abiluba ja meil oleks olnud selleks ka vahendid, aga viimasel hetkel poliitilist kokkulepet ei sündinud. Seetõttu me järgmise aasta eelarvesse seda enam sellisel kujul ei planeeri,” märkis ta.
Meremeeste sõltumatu ametiühingu juht Jüri Lember rääkis, et on toetuse kadumine võib viia olukorrani, kus mõni laevafirma, näiteks Tallink, viib oma aluse Eesti lipu alt minema.
Ta selgitas, et temale teadaolevalt töötab näiteks Victoria laev Tallinna-Helsingi liinil juba pikka aega kahjumlikult. Lember ütles, et laeva jaoks ei ole piisavalt kaubavoogusid ega reisijaid ning omanikud ehk Tallink ei saa väga kaua sellist negatiivset tulemit hoida.
“Ma nimetaks ühte suurt laeva tegelikult tervikettevõtteks: seal on kahe meeskonna peale 300 töökohta. See võib tähendada sellise laeva Eesti lipu alt äraviimist ja kuskile teistele maailmameredele välja rentimist. Me teame, et pärast pandeemiat on juba kaks Tallinki laeva Euroopas seismas ujuvhotellidena, ilma et seal peal praktiliselt oleks Eesti töökohti,” rääkis Lember.
Ka Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene ütles neljapäeval, et ilma toetuseta on väga keeruline saavutada Euroopa Liidus eelist ning tagada ühendused kriisiolukordades.
“Ilma vastavate toetusteta on seda väga keeruline praegusel ajal Euroopa Liidus võrdsetel alustel saavutada ning Eesti lipu alt lahkumine tähendaks masskoondamisi ja riigitulude kadu,” rääkis Nõgene.
“See ei ole Eesti kui mereriigi huvides. Tallink on kliimaministeeriumiga kokku leppinud, et tekkinud olukorra üle peetakse nõu uue aasta alguses ning siis võiks selguda, milline on Eesti lipu all reisilaevanduse tulevik,” lisas Nõgene veel.
Meremeeste ametiühingu juhi arvates võiks riiklik toetusmeede kaduda siis, kui turuolukord laevanduses taastub. Ta lisas, et nii Soomes, Rootsis kui ka Lätis on praegu toetusmeetmed.
“Meie toetus peaks kestma senikaua, kuni teised riigid samaväärselt seda toetust rakendavad,” ütles ta.
Võrklaev: pandeemia on läbi ja Tallink on kasumis
Kärpe-ettepaneku algataja, reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev ütles, et tema näeb meedet siiski kui ajutist koroonakriisi leevendust, mis loodi ajal, mil laevad seisid.
Võrklaev lausus, et tegelikult ei ole tõene ka väide, nagu võiks toetusmeetme kadumine tuua kaasa selle, et mõni laev läheb teise lipu alla.
Ta märkis, et toetusmeetme määruse tingimuste järgi ei ole toetuse saamiseks tegelikult isegi oluline, millise lipu all laev sõidab – peaasi, et riik kuulub Euroopa majanduspiirkonda. See tähendab, et isegi kui laev ei sõida Eesti lipu all, saaks selle jaoks toetust küsida.
Võrklaev lausus, et toetuse maksmine ei taga kuidagi, et laevad oleksid Eesti lipu all või peaksid tulema Eesti lipu alla.
“Me räägime siin suuresti ühest Eestis tegutsevast laevandusettevõttest (Tallink – toim.), kes on, nagu ma olen kuulnud, kasutanud riigilt toetuse saamise läbirääkimistel seda taktikat, et me võime Eesti lipu alt lahkuda. Minu hinnangul ei ole see parim läbirääkimistaktika,” ütles ta.
Võrklaeva hinnangul on pandeemia läbi, ettevõte on taas kasumis ning sestap ei ole maksumaksja raha kulutamine ka enam põhjendatud.
“Riigi rahanduses peame kogu aeg tegema valikuid: kas paneme raha kaitsesse või ühe või teise sektori toetusesse. Kui me raha kulutame, peame teise käega makse tõstma, mis paneb riigi omakorda laiemalt halvemasse konkurentsiolukorda. Need on kõik valikud, sest meil ei ole ühte suurt rahapotti, mida saaks lõputult jagada,” lausus riigikogulane.
ERR kajastas oktoobris, et Tallink Grupi kasum langes selle aasta esimese üheksa kuuga 90 protsenti 5,1 miljonile eurole. Ettevõte põhjendas kasumi langust keerulise majanduskeskkonnaga.