Kolmandas kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 588 494. Vabu ametikohti oli enim hariduses (2025) ning hulgi- ja jaekaubanduses (1264). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (98 095), millele järgnes hulgi- ja jaekaubandus (82 918) ja haridus (60 614).

Vabade ametikohade määr oli 2025. aasta kolmandas kvartalis 1,6%, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see jäänud samale tasemele. Voolens ütles, et kvartaliti mõjutab vabade ametikohtade arvu eelkõige hooajalisus, aga ka üldine majanduse hetkeseis. „Näiteks suvel püsib tööjõu nõudlus hooajaliste tööde tõttu kõrgemal. Kõigil hooaegadel on üheks suureks mõjutajaks tööturul valitsev ebakindlus, mis võib olla tingitud näiteks energiakulude kasvust või ettevõtete tellimuste vähenemisest. Need omakorda mõjutavad väga otseselt ettevõtete vajadust ka uute töötajate värbamiseks,“ selgitas ta.

Vähenes nii tööle võetute kui ka töölt lahkunute arv

Kolmandas kvartalis võeti tööle 54 798 inimest. „Võrreldes aasta taguse ajaga tööle võetud inimeste arv kahanes. Tööandja algatusel töölt lahkunud inimesi oli 387 võrra vähem kui 2024. aasta kolmandas kvartalis ning nad moodustasid ligikaudu 9% kõigist töölt lahkunutest. Aasta tagasi lahkus sel viisil töölt 10% kõigist töölt lahkunutest,“ tõdes Voolens.

Mullu kolmanda kvartaliga võrreldes vähenes nii tööle võetute kui ka töölt lahkununute arv. Tööjõu liikumist iseloomustav tööle võetute ja töölt lahkunute summa ehk tööjõu käive vähenes võrreldes aasta taguse ajaga 1%. „See tähendab, et üldiselt oli tööle võtmisi ja töölt lahkumisi 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi vähem kui aasta tagasi, aga muutus on marginaalne ning viitab tööjõu liikumise üldisele stabiilsusele,“ lausus ta.

Tööjõu käive oli 2025. aasta kolmandas kvartalis suurim hariduse, hulgi- ja jaekaubanduse ning töötleva tööstuse tegevusaladel. Voolens selgitas, et just nendel tegevusaladel toimus kõige rohkem tööle võtmisi ja töölt lahkumisi, mis viitab aktiivsele tööjõu liikumisele ja personalimuudatustele. „Aktiivsem tööjõu liikumine viitab omakorda sellele, et nendes tegevusalades kohandatakse tööjõuvajadust sagedamini, näiteks muutuvate töömahtude, personaliplaneerimise, hooajalisuse või tööturu konkurentsi tõttu,“ lisas ta.

Vabu ametikohti oli 2025. aasta kolmandas kvartalis enim Harju maakonnas (74,7% kõikidest vabadest ametikohtadest). Ka hõivatud ametikohti oli tänavu kolmandas kvartalis enim Harju maakonnas (57,3% kõikidest hõivatud ametikohtadest), millele järgnesid Tartu (11,1%), Ida-Viru (4,5%) ja Pärnu maakond (3,9%). „Suuremate keskuste ümber koondub harilikult rohkem nii hõivatud kui ka vabu ametikohti, sest nendes piirkondades on rohkem ettevõtteid, elanikke ja töövõimalusi. Nii on ka loomulik, et sellistes piirkondades toimub aktiivsem tööjõu liikumine,“ tõdes Voolens.

Vaba ametikoht – vast loodud, vaba või töötaja lahkumisel vabaks saav ametikoht, mille puhul tööandja kas otsib aktiivselt uut töötajat ja on valmis edasi pingutama ametikoha täitmiseks ning mille puhul on tööandjal plaanis täita ametikoht kohe või kindlaksmääratud aja jooksul.

Vabade ametikohtade arv – kvartali keskmine arvestatud kolme kuu andmete põhjal, andmed võetud iga kuu lõpu seisuga.

Vabade ametikohtade määr – vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (31)