“Südant valutan eelkõige sellepärast, et kui oleks raha, saaksime rohkem teha omasaateid, mis on vaatajate hulgas kõige populaarsemad. See on unikaalne sisu, mille järgi on nõudlust ja mille pärast vaataja kanalit vaatama tuleb,” tõdes ETV+ peatoimetaja Ekaterina Taklaja.
Täna toodab ETV+ omasaateid iga päev kolm ja pool tundi. “Filme ja sarju näitame ka, aga venekeelse filmitoodangu valik, mida nii meie, kui teised kanalid pakuvad, on väga suur ja lai. Rohkem tahaks teha ka eriprojekte ja meelelahutuslikke saateid,” tõi Taklaja välja.
Vaatajanumbrite järgi on kõige populaarsemad uudised ja õhtuses vööndis eetris olevad omasaated. “Päevakajaline “Epitsenter”, sotsiaalteemasid käsitlev “Oma tõde” ja “Nädala intervjuu”, mis on formaadilt sarnane ETV saatega “Esimene stuudio”,” loetles Taklaja. “Väga populaarne on ka pooleteist tunnine hommikuprogramm “Kofe+””.
Ekaterina Taklaja Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Üks telekanali kindel kaubamärk on aga “Narva stuudio. Rahvale tähtis”, mis kandis algselt pealkirja “Pressiklubi” ja on eetris olnud peaaegu kanali algusaegadest saadik. “Saade on populaarne ka nende seas, kes Ida-Virumaal ei ela.”
Üheksandat aastat on saate juhiks Jüri Nikolajev, keda ka eestikeelne vaataja väga hästi tunneb, sest Nikolajev kajastab Ida-Viru regiooni uudiseid ka ERR-i eestikeelsetes kanalites. “Teiseks saatejuhiks on Mihhail Komaško, kolleeg raadiojaamast Raadio 4.”
Saates kajastatakse kohalikke sündmusi ning Narva inimeste muresid ja rõõme, aga räägitakse ka üleriigilistest teemadest Ida-Virumaa vaatenurgast. “Näiteks kui räägime sõjast Ukrainas, Eesti piiri olukorrast või põgenikest, kellest suur osa läks just Ida-Virumaa piirkonda elama, siis see huvitab nii kohalikke, kui Eestis elavaid inimesi,” nentis Taklaja.
Eelarvekärped andsid võimaluse teha tihedamat koostööd kolleegidega ETV-st
Eelarvekärped on sundinud toimetust veelgi loomingulisemalt ja koostöisemalt mõtlema. “ETV+ eetris oli väga populaarne saade “Insight”, aga kuna uurivat ajakirjandust on keeruline ja äärmiselt kallis teha, leidsime, et nii töökorralduslikult kui rahaliselt oleks mõistlikum teha rohkem koostööd ETV-ga.”
“Jõudsimegi sinnamaani, et mõlemad toimetused panid seljad kokku ja nüüd jõuab eetrisse pikem saade, kus meie ajakirjanikud teevad kaastööd “Pealtnägijale” ja “Pealtnägija” lood omakorda jõuavad meie eetrisse, sest paljud teemad pakuvad huvi mõlema kanali vaatajatele. Mulle väga meeldib, et teeme nüüd palju rohkem koostööd ETV-ga, head projektid sünnivadki heas koostöös.”
Eelarvekärbete tõttu lükkus edasi ka meelelahutuslikumas formaadis tarbijasaate “Peegel” hooaja algus. “Paljud televaatajad jõudsid meie käest juba uurida, mis juhtunud on, et saadet eetris ei ole,” sõnas Taklaja, kinnitades, et saade jõuab ekraanile juba septembri lõpus.
Peatoimetaja ametikohale asudes ei teadnud televisioonitööst midagi
ETV+ peatoimetaja ametikohta vastu võttes ei olnud Taklaja televisiooni telgitagustega kokku puutunud. “Millegagi alustada on alati keeruline, sest pead õppima palju uusi asju. Kuidas televisiooni tehakse, kui suurte meeskondadega ja kui palju on kõige selle juures pisidetaile, mida peab meeles pidama ja jälgima.”
Ekaterina Taklaja Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Taklaja tegeleb nii saatevõrgu koostamise kui igapäevaselt ka programmi toimetamisega. “Suhtlen produtsentidega, arutame milliseid saateid teha, olen abiks meie loomingulisele tiimile, kuhu kuuluvad ajakirjanikud, toimetajad ja saatejuhid. Suhtlen hankeosakonnaga ja välisproduktsioonifirmadega, kellega koos teeme projekte, milleks meil endal veel jaksu ja piisavalt kogemusi ei ole. Tegeleda tuleb ka turunduse ja avaliku suhtlusega. Seda kõike on väga palju, aga samas on kõik ka väga huvitav,” kirjeldas Taklaja ETV+ peatoimetaja igapäevatööd.
Kuue aasata jooksul on üle elatud kolm suurt kriisi
Kuus aastat on Taklaja olnud kanali peatoimetaja ja sellesse perioodi jäävad ka kolm suurt kriisi. Covid oli esimene suur kriis, millest õpiti väga palju. Siis tuli sõda, mis mõjutas telekanalit üsna mitmel moel ning tänavu tuli esimest korda kokku puutuda eelarvekärbetega, mis niigi kõhna rahakotiga kanali jaoks oli äärmiselt valus.
“Ühelt poolt saime Ukraina sõja alguses rahastust juurde, et ellu kutsuda projekt “Orbiit”, mis on ETV “Välisilma” analoog ja võtab kokku nädala välispoliitilised sündmused. Samuti saime võimaluse alustada õhtuse programmiga “Horisont”, mis on sarnane saatele “Ringvaade”, aga samas kerkisid seoses sõjaga esile ka küsimused, kuidas ja kui palju me midagi kajastame,” sõnas Taklaja.
“Kui minult nüüd küsida, kas me hakkasime sõja järel midagi teisiti tegema, siis vastus on, et ei hakanud. Me olime professionaalsed siis, ja oleme ka praegu. Me ei tee propaganda ega antipropaganda kanalit, vaid anname võimaluse ehk aruteluplatvormi erinevatele arvamustele, juhtides arutelu professionaalselt. Me ei lase inimestel eetris luisata, kontrollime fakte ja sellest sünnib ka usaldus meie kanali vastu,” toob Taklaja välja olulise.
Ekaterina Taklaja Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Taklajal ja tema meeskonnal on igati põhjust oma töö üle uhke olla, sest viimastele uuringutele toetudes võib öelda, et ETV+ on venekeelse kogukonna lemmikmeediabränd ja kõige usaldusväärsem meediakanal.
“Meid usaldatakse ja armastakse ning see on väga suur saavutus, sest me töötame ju vaataja jaoks ja vaataja on kuningas. Eriti olukorras, kus meediamaastik on nii killustunud ja inimesed polariseerunud,” sõnas peatoimetaja.
Uudistetoimetus saab aeg-ajalt vihaseid sõimukirju ja -kõnesid, kuid seegi näitab, et nende tegevus ei jäta televaatajat ükskõikseks. “Eriti hulluks läks asi siis, kui algas sõda. Ühtedele vaatajatele ei sobinud, et me üldse näitame Putinit ja temast räägime, teiste arvates ei rääkinud me temast jälle piisavalt. Väga raske oli tasakaalu leida, aga meie ajakirjanikud jäid iseendale truuks, ja praegu ei ole see enam teema. Inimesed on harjunud, et me lihtsalt teeme seda nii,” kirjeldas Taklaja keerulisi hetki.
Kümne aastaga on ajakirjanikest kasvanud vaatajate lemmikud ja kogukonna staarid
Enne ETV+ telekanali loomist Eestis korralikku venekeelset televisiooni ei olnud. “Tehti küll uudiseid ja oli PBK, aga ei olnud täiemahulist omaprogrammiga telekanalit. Ka venekeelseid ajakirjanikke oli, aga kellelgi neist polnud kogemusi venekeele televisiooniga,” meenutas Taklaja. “Kümne aastaga on kasvanud neist ajakirjanikest, kes omal ajal kanalis alustasid, oma ala professionaalid, vaatajate lemmikud ja kogukonna staarid.”
Ekaterina Taklaja Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Peatoimetaja rõõmustab, et ka andekad noored tahavad kanalisse tööle tulla. “Mul on hea meel, et meil on võimalik uusi inimesi kaasata, kuigi meil pole palju ressurssi ja uusi projekte, kuid verevahetus on aeg-ajalt siiski vajalik. Et tiimis oleks vanad ja kogenud tegijad, aga ka noored oma värskete mõtetega,” tõdes Taklaja.
Telekanali loomingulisse meeskonda ehk püsitiimi kuulub 20 inimest, neist pea pooled on kanaliga seotud algusest peale. Tehnilist baasi jagab kanal ETV-ga.
Oli stuudios kohal, kui eetrisse läks ETV+ esimene saade
Taklaja tuli ERR-i tööle 2010. aastal venekeelse uudisteportaali vastutavaks toimetajaks. Portaal loodi 2007. aastal, kuid portaali aktiivne areng algas 2010. aastal, kui hakati järjest rohkem panustama, sest oli selge, et meedia liigub suures osas digiplatvormidele. “Väga huvitav oli olla selle protsessi juures, kuidas ETV+ ellu kutsuti, käisid arutelud nii eesti ühiskonnas kui rahvusvaheliselt, kas ja kuidas venekeelne telekanal teha, kes teeks ja milline see kanal oleks,” meenutas Taklaja.
“Mäletan väga hästi ka 2015. aasta 28. septembri hommikut, kui eetrisse läks ETV+ esimene saade, hommikuprogramm “Kofe+”. Olin koos esimese peatoimetaja Darja Saarega stuudios kohal, sest ETV+ oli ka minule südameasi,” tõi Taklaja välja.
Ekaterina Taklaja Autor/allikas: Ken Mürk/ERR
Sünnipäevanädalal on ekraanil vaatajate lemmiksaadete esimesed saatejuhid
Sünnipäeva tähistab ETV+ meeskond juba septembri algusest, kui ekraanil saab näha armsaid õnnitluskaarte, millega saatejuhid televaatajat tänavad.
“Sünnipäeva nädalal olid eetris üllatuskülalised, meie endised saatejuhid, kes astusid veel üheks korraks televaatajate ette. Hommikusaadet juhtisid Jelena Salomina ja Dmitri Pastuhhov, kes omal ajal saatega alustasid. Õhtusaadet tegid Anna Sapronenko ja Andrei Titov ning nädala intervjuud juhtis Olesja Lagašina. Laupäeval läheb Narva saade eetrisse pressiklubina, sest just selles formaadis nüüdne “Narva stuudio” alustas,” loetles Taklaja staaride armeed, keda televaatajate suureks rõõmuks ekraanil näha saab.
Taklaja valutab südant ka noore televaatajate põlvkonna pealekasvu pärast ja tal on veel üks suur unistus. “Me ei saa sinna midagi parata, et televisiooni vaatab täna põhiliselt üle 50-aastane inimene ja see on kõikides riikides nii. Kui tahame haarata ka nooremaid põlvkondi oma sisu vaatama, peame tegutsema erinevatel platvormidel. Tahaksin, et Jupiter Plussis oleks teleriäpp, mille kaudu saaksid ka nooremad venekeelsed põlvkonnad meie toodetud sisule mugavamalt ja kiiremini ligi, sest tehniliselt on väga suur vahe, kas lähed äpi või veebibrauseri kaudu, mis on aeglasem ega ole väga kasutajasõbralik. See on minu unistus.”