Aasta esimese 11 kuuga kasvas Hiina eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,4 protsenti, ulatudes 3,4 triljoni dollarini, samas kui import kahanes samal perioodil 0,6 protsenti, langedes 2,3 triljonile dollarile. See tõstis riigi tänavuse kaubandusülejäägi 1,08 triljoni dollarini, teatas Hiina tolliamet esmaspäeval.
Nii ulatuslikku kaubandusülejääki pole majandusajaloos varem nähtud. See peegeldab aastakümnete pikkust tööstuspoliitikat, mis on aidanud Hiinal tõusta 1970. aastate lõpu vaesest agraarmajandusest maailma suuruselt teiseks majanduseks.
1980. ja 1990. aastatel kinnistas Hiina kanda odavate parukate, tossude ja jõulutulede tootjana, pälvides hüüdnime “maailma tehas”. Kuid see oli vaid algus – järgnenud aastatel asus Hiina sellele vundamendile agressiivselt ehitama, liikudes väärtusahelas ülespoole ja muutudes asendamatuks lüliks ülemaailmsetes tarneahelates, mis hõlmavad tehnoloogiat, transporti, meditsiini ja tarbekaupu.
Viimastel aastatel on Hiina tippettevõtted tõusnud domineerivaks jõuks päikesepaneelide, elektriautode ja igapäevaseid kodumasinaid käitavate pooljuhtide tootmises.
Hiina tööstuslik mõjuvõim on kaubanduspartneritele ammu teada ja sellest on saanud peamine tüliõun suhetes muu maailmaga. Mullu kasvas riigi kaubandusülejääk rekordilise 993 miljardi dollarini. Triljoni dollari piiri ületamine toob Hiina kasvava ekspordiülekaalu veelgi selgemalt esile ja juhib tähelepanu süvenevale ülemaailmsele kaubanduse tasakaalustamatusele.
“See on nii suur, et on ilmselge – seda puudujääki ei pea kinni maksma mitte ainult USA või Euroopa, vaid kogu maailm,” ütles Jens Eskelund, Euroopa Liidu Kaubanduskoja president Hiinas.
Hiina kogueksport jätkas kasvu vaatamata USA kehtestatud tollimaksu tõusule. Jaanuaris ametisse naastes ei raisanud USA president Donald Trump aega ja asus Hiina impordile tolle peale kruvima, tõstes neid ühel hetkel üle 100 protsendi.
Kuigi USA hiljem langetas tollimakse, püsivad need ikkagi kõrged. Washingtonis asuva Urban-Brookingsi maksupoliitika keskuse andmetel on Hiina impordi keskmine tollimaks praegu umbes 37 protsenti.
Hiina on suunanud oma kaubavood teistesse sihtkohtadesse. Tänavu on Hiina eksport Aafrikasse, Kagu-Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse kasvanud vastavalt 26, 14 ja 7,1 protsenti.
Novembris langes Hiina eksport USA-sse aastatagusega võrreldes 29 protsenti, kuigi Pekingi kogueksport maailma kasvas 5,9 protsenti. Kasvu taga oli suuresti Hiina tarnete 15-protsendiline suurenemine EL-i ning ka eksport Kagu-Aasiasse kasvas 8,2 protsenti.
“Kaubanduse ümbersuunamise roll USA tollidest tuleneva tagasilöögi leevendamisel näib endiselt kasvavat,” kirjutas Capital Economicsi ökonomist Zichun Huang esmaspäeval klientidele saadetud memos.
Hoolimata kasvavast geopoliitilistest vastutuultest ja USA ning teiste riikide püüdlustest tarneahelaid Hiinast välja tuua, ootavad vähesed ökonomistid Hiina kaubandushoo märkimisväärset raugemist lähikuudel või -aastatel.
Näiteks Morgan Stanley ökonomistid prognoosivad, et riigi osa ülemaailmses kaubaekspordis kasvab kümnendi lõpuks praeguselt ligikaudu 15 protsendilt 16,5 protsendini. Seda veab riigi edumaa kõrgtehnoloogilises tootmises – mida Morgan Stanley ökonomistid kirjeldasid pühapäevases märkuses kui Hiina “võimet ennetada ülemaailmse nõudluse muutusi ja valmidust mobiliseerida ressursse tootmisvõimsuse suurendamiseks”.
Selline areng on löönud maailmas häirekella, eriti Euroopas, mille pikaajalist tugevust autotööstuses, tehnoloogias ja isegi luksuskaupade vallas on Hiina konkurendid õõnestanud.
Pühapäeval hoiatas Prantsusmaa president Emmanuel Macron – olles äsja naasnud kolmepäevaselt tippkohtumiselt Hiina liidri Xi Jinpingiga Pekingis ja Chengdus –, et maailmajagu võib olla sunnitud tegutsema, kui Peking ei võta meetmeid oma eelise piiramiseks.
“Ütlesin neile, et kui nad ei reageeri, oleme meie, eurooplased, sunnitud lähitulevikus võtma kasutusele karmid meetmed ja koostööst taganema, kehtestades sarnaselt USA-ga Hiina toodetele tollitariifid,” ütles Macron intervjuus Prantsuse päevalehele Les Echos.
“Hiina annab lööke otse Euroopa tööstus- ja innovatsioonimudeli südamesse,” ütles ta. Prantsuse ametnikke on eriti häirinud Hiina jüaan, mis on tänavu euro suhtes langenud umbes 10 protsenti.
Eskelundi sõnul pole mures ainult Prantsusmaa. Ta viitas viimastel kuudel esitatud kahepoolsete kaubanduskaebustele ja Hiina-vastaste meetmete laviinile, mis ei tulene mitte ainult USA-lt ja selle lääneliitlastelt, vaid ka Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika ja Lähis-Ida riikidelt.
“Ma ei kahtle, et näeme selliseid kaubanduskaitse algatusi maailmas pigem rohkem kui vähem,” ütles ta.
Eskelund märkis, et Hiina kaubanduslik tasakaalustamatus on veelgi suurem, kui triljoni dollari suurune number viitab, arvestades jüaani suhtelist nõrkust.
Väärtuse järgi kuulub Hiinale umbes 15 protsenti ülemaailmsest kaubaekspordist. Kuid mahu poolest hindab Eskelund, et iga Euroopast Hiinasse saadetava konteineri kohta tuleb vastassuunas neli konteinerit. Tema hinnangul kuulub Hiinale mahuliselt umbes 37 protsenti kõigist konteinerites eksporditavatest kaupadest.
“Mure kasvab,” ütles ta ja hoiatas, et lähitulevikus võib “olukord murduda”.