Hoiu-laenuühistute üle kontrolli puudumise tõttu on heausksed hoiustajad kaotanud üle 30 miljoni euro. Riigikogus valmib järgmise aasta alguses seadus, millega hoiu-laenuühistute asutamine keelustatakse, et nelja aasta pärast saaksid Eestis tegutseda vaid ühistupangad.
Praegu Eestis riiklik järelevalve hoiu-laenuühistute üle puudub. Kuid viimaste aastatega on Eriali ja Eesti Arengu hoiu-laenuühistu pankrotiga kadunud ligi 33 miljoni euro eest hoiustajate raha, ütles Hugo.legali õigusjuht Erki Pisuke. Probleemid on ka Tartu Hoiu-laenuühistus.
“Hoiustajatel on oma hoiuste tagasisaamisega raskusi, nendele vaideldakse vastu, likviidus on eriti ühe hoiu-laenuühistu puhul väga küsitavaks muutunud. Näiteks Eriali hoiu-laenuühistu ja Eesti Arengu hoiu-laenuühistu kaasus, nendel on selles mõttes läbiv joon olnud, et sisuliselt on hoiustajatelt kogutud raha laenatud välja kas endaga seotud ettevõttele või tütarettevõtetele, seda on seal liigutatud ja see raha on seal lõpuks kaduma läinud,” rääkis Pisuke.
Finantsinspektsioon lisas, et praegu rikutakse ka ühistute territoriaalsuse nõudeid.
“Kui varem piltlikult öeldes oli hoiu-laenuühistu koduküla jahimeeste selts, siis täna on neist saanud üleriigiline hoiuste kaasaja ja laenuandja. Neid vorme on hakatud ära kasutama isikute poolt, kes võib-olla ei ole kõige paremate kavatsustega hoiu-laenuühistuid juhtinud,” ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.
Rahandusministeerium, Eesti Pank ja finantsinspektsioon leiavad, et ühistud tuleks allutada sarnaselt teiste finantsteenuste pakkujatega järelevalve alla. Hoiuste kaasamisega jätkavad ühistud peavad saama edaspidi inspektsioonilt panga tegevusloa.
Riigikogu võtab järgmise aasta alguses vastu seadusemuudatuse, kus kolme etapiga minnakse laenu-hoiuühistutelt üle ühistupangandusele.
“Keelatakse ära hoiuseintressi reklaam, kuna tagatisfondi nendel hoiustel ei ole. Seaduse jõustudes enam uusi hoiu-laenuühistuid ei tohi moodustada. Ja 2029. aastast peavad hoiu-laenuühistud otsustama, kas nad jätkavad ühistupangana või lõpetavad oma tegevuse. Kõik see on selleks, et kaitsta hoiustajate raha,” lausus riigikogu rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev.
Pangana tegutsemisel on hoiustaja hoius tagatud kuni 100 000 euro ulatuses. Ühistupanga algkapitalinõue on miljon eurot võrreldes tavapanga viie miljoniga. Ühistud võivad ka koonduda ühiseks ühistupangaks. Karmide nõuete tõttu suurem osa ühistutest kaob.
“Krediidiasutuse nõuete täitmine on väga keeruline väikestele hoiu-laenuühistutele. On väga raske ette näha, kuidas nad sellist hüpet teevad,” ütles Pisuke.