Pärast Liivalaia trammiprojekti käsitleva artikli avaldamist küsiti kõige sagedamini, kas tänava ääres paiknevad koolid, kauplused, bürood ja haiglad ei näita juba iseenesest piisavat nõudlust trammiliini järele. Küsimus on mõistetav, kuid näitab, kui sageli aetakse avalikus arutelus segamini kaks väga erinevat mõistet – potentsiaalne nõudlus ja tegelik liiklusvoog. Nende eristamine on ülioluline, kui hinnatakse taristulahendusi ja ühistranspordisüsteeme.
Nõudlus ei tähenda lihtsalt elanike arvu teatud raadiuses peatuse ümber, vaid inimeste valmisolekut teha kindlaid sõite kindlate lähte- ja sihtpunktide vahel kindlal ajal ja põhjusel. Transporti planeerides eristatakse sõidu genereerimise alasid ja sihtalasid, st kohti, kuhu sõidetakse. Liiklusvoog on juba realiseerunud nõudlus – see, mida näeme busside täituvuses, autoliikluse mahus või jalgsi tehtavates käikudes. Voog on alati tõend nõudluse olemasolust, kuid vastupidine ei kehti: inimesed võivad soovida kuhugi minna, kuid tegelik voog ei teki, kui vahemaa on liiga lühike, liikumine ebamugav või paremad alternatiivid käepärast.
Oled juba tellija? Logi sisse
Kommenteeri
Loe kommentaare (10)