Tallinna parke ja avalikke tualette on tänavu tabanud vandalismilaine. Ametnike sõnul on tegu teismelistega, kes vahetunni ajal või pärast kooli käivad linnaparkides lõhkumas. Häid lahendusi noorte ohjeldamiseks napib.
Avalikke tualette on Tallinnas väga vähe – kõigest 14, aga neidki pole sageli võimalik kasutada, sest need on puruks pekstud. Kõige suuremad probleemid on Tondiraba ja Männi pargis, aga ka Õismäel.
“Lihtsalt pekstakse siseuksed jalgadega puruks, lüüakse kraanikausid seintelt alla ja pannakse ka seest põlema ning põletatakse prügikotte. Lisaks Tondiraba pargis on neil kombeks torusiilipomme kasutada,” lausus Tallinna keskkonnaameti puhkerajatiste teenusejuht Edith End.
“Vanusegruppi ei oska öelda, aga tundub, et põhikooliealised. Oleme teavitanud linnaosade valitsusi ja linnaosade valitsused on suhelnud koolidega,” lisas End.
Kui Mustamäel käiakse lõhkumas peale tunde, siis Õismäel laamendatakse ka vahetundide ajal.
“Nädal tagasi remontisime Õismäe puhkeala kõrval olevat sanitaarsoojakut neli korda, vahetasime meeste tualetis uksi,” ütles End.
Kui mullu kulus Tallinnal WC-de avariiremondiks ligi 78 000 eurot, siis tänavu on see summa juba 150 000. Amet püüdis vandaalitsejaid ohjata pannes WC-desse valvekaamerate mulaažid ja videovalve kirjad, kuid see andis lõhkujatele vaid hoogu juurde. Vanalinna WC-del hoiab silma peal turvafirma, kuid ka need ei ole lõhkumisest pääsenud.
“Olukord on täiesti hullumeelne, mis siin hommikuti toimub, kui me tuleme. Siin on Bolti tõukerattaid tiiki pandud, pargiinventari lõhutud ja prügikaste maa küljest lahti rebitud. On juhtunud seda, et pargipingi raam on ka nii palju olnud kahjustatud, et seda ei ole isegi võimalik taastada. Mina ei saa aru, kuidas 15-aastased sellega hakkama saavad,” ütles Kadrioru Pargi haldusosakonna juhataja Erkki Terras.
Terrase sõnul on ilmselt ajaküsimus, mil uhke puidust mänguloss tuleroaks langeb, sest noored toovad ostukärudega poodide juurest pappi ning põletavad seda mänguväljakul.
“Politseiga on räägitud. Politsei ütleb, et see vanuseklass on 13-15 poisid ning tüdrukud segamini. Enamus on siis venekeelsed,” lisas Terras.
Terrase sõnul on noortel olemas Telegrammi grupp, kus siis oma n-ö saavutusi teistelegi näidatakse. Terrase sõnul võiksid vanemad ka huvi tunda, millega nende lapsed tegelevad ja kus aega veedavad.
“Tegelikult midagi teha ei saa, sest ainuke võimalus on lapsevanemat trahvida. Siis nad vabandavad, lubavad asja korda teha, aga kuu pärast on see noor ikka siin pargis tagasi. Tegelikult mitte midagi ei aita. Trahvid on ilmselt liiga väikesed,” ütles Terras.
Lääne-Harju politseijaoskonna grupijuhi Kristel Ulbi sõnul on näiteks Männi pargi puhul valdavalt tegu alla 14-aastastega, kes ei ole süüvõimelised.
“Saame läbi viia nendega vestlusi, mida me ka teeme ja kui me märkame või tajume, et tegu võiks olla abivajava lapse või perega, siis me edastame info ka kohaliku omavalitsuse lapseheaolu spetsialistile,” lausus Ulp.
Munitsipaalpolitsei sõnul saavad nemad teha vaid järelevalvet heakorra eeskirja täitmise üle ehk teavitatakse toimunust kinnistu omanikku.
“Võtame ühendust kinnistuomanikuga, vestleme, küsime, kas ta on teadlik sellest ja juhime tähelepanu, et tal on kohustus see ära puhastada ja saab esitada ka süüteoteate politseile,” sõnas mupo piirkonnatöö osakonnajuht Krislin Pärt.