Tehvandi spordikeskus soovib Otepää linnamäe lähedale rajada tiigi, et selle abil talviti lund toota. Selleks saadi muinsuskaitselt ka luba, aga arheoloog Ain Mäesalu eestvedamisel leidsid vabatahtlikud detektoristid sellest kohast novembris ligi poolsada väärtuslikku arheoloogilist leidu. See võib panna muinsuskaitse oma otsust ümber vaatama.
Tehvandi spordikeskuse veevõtutiik tuleb ajaloolise Otepää linnamäe nõlvast umbes 50 meetri kaugusele ja kui see valmis saab, siis suuruse poolest meenutab see ühte tavalist jalgpalliväljakut.
“Meil on olnud pidevalt probleeme, kui looduslikku lund ei tule. Kui peame lühikese aja jooksul palju lund tootma, siis meie olemasolevad tiigid, mis jäävad Tehvandist Valga poole, lihtsalt saavad veest tühjaks,” ütles Tehvandi spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis.
Arheoloog Ain Mäesalu sõnul on Otepää ajaloolise linnamäe ümbrus aga väga leiduderohke ja seepärast kutsus ta detektoristid plaanitud tiigi kohta appi luuret tegema. Kiire otsimise käigus tuli välja 45 arheoloogilist leidu. Kümmekond neist pärines muinasajast, ridamisi keskajast, aga mõningaid ka uusajast.
“See koht on tõepoolest väga eriline, ma ausalt öeldes ei uskunud, et see võib olla nii leiutihe. Ma lootsin, et võib-olla leiame mõned nooleotsad, kuna Otepää linnust on aja jooksul mitmel korral piiratud, seal on lahinguid peetud. Aga ainult üks poolik nooleots tuli, ülejäänud leiud on kõik midagi muud. Nende hulgas on ka huvitavaid väärismetallist esemeid,” rääkis Mäesalu.
Leidude seas oli mitmesuguseid muinasaegseid ehteid, keskaegseid hõbemünte ja hõbekangi tükk, mille hõbedasisaldus on 90 protsenti.
“Selle leiuga olidki kummalised lood, et miks see on linnamäe jalamil, kuidas see sinna sattus. Siin võib kõnelda üks võimalus, et Otepää kandist on 1897 leitud üks hästi suur hõbeaare, mis kaalus 10 naela, see on kusagil neli kilo. Seal võis kokku olla 4000 hõbemünti. /…/ Aga seoses nende leidudega hakkasin ma kahtlema, ei saa välistada, et just rajatava tiigi alalt võib see leid pärit olla;” lausus Mäesalu.
Tänu Mäesalu ja abiliste tööle võib tiigi ala saada põhjalikumalt uuritud.
“Me ise nägime ka, et arheoloogilise uuringu vajadus oleks seal olemas, aga meil ei olnud võimalust seda määrata. Sageli me sellistel puhkudel paneme peale ajutise kaitse. Aga ajutise kaitse aluseks peab meil ka midagi olema, aga sellest konkreetsest kohast meil ühtegi leidu teada ei olnud. /…/ See ühisotsing näitaski, et seal on väga palju leide ja eks muinsuskaitseamet peab ka mõtlema, et mis edasised sammud on,” ütles muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi juht Helena Kaldre.
Mäesalu sõnul peab seda ala kindlasti põhjalikumalt arheoloogiliselt uurima.
“Minu arvates seal tuleks päris korralikud arheoloogilised kaevamised läbi viia, see ala on üleüldse huvitav, kas või selles mõttes, et seal on tõenäoliselt olnud omal ajal allikad. Kaevusid hakati linnustele rajama alles muinasaja lõpul, 13. sajandi alguses. Ja kui inimesed käivad allikatel, siis ikkagi midagi pudeneb ja seal allikate alal võib olla väga haruldasi leide,” lausus Mäesalu.
Muinsuskaitse otsustab lähikuudel, kuidas ala edasi uurida.