Isegi kui Washington valmistub vähendama Euroopas paiknevate vägede arvu, peaks Pentagon hoidma Euroopas olulist sõjavarustust, et Venemaad heidutada, ütles Soome president Alexander Stubb.
Stubb rääkis New Yorgis Politicole, et ei muretse üleliia käimasoleva USA strateegiliste varade ülevaatuse pärast, mille tulemused lähikuudel avalikustatakse.
“Ma arvan, et toimub teatav nihe Indo-Vaikse ookeani piirkonna poole ja see on mõistetav,” ütles Stubb, viidates aruteludele USA vägede ja sõjavarustuse võimaliku viimise kohta Euroopast Indo-Vaikse ookeani piirkonda. “Mis puutub vägede arvu, siis selle üle ilmselt arutletakse, aga praeguses etapis ma eriti ei muretse. Hoida USA vägesid Euroopas on Ameerika Ühendriikide strateegilistes huvides ja väga kulutõhus.”
Stubb lisas, et kindlasti toimub teatav vähendamine, aga kui suures mahus, pole teada.
Kuigi mõned Ameerika poliitikakujundajad on kutsunud üles USA vägede arvu vähendama, pole Pentagon oma plaane veel avaldanud. Venemaaga piirnevad riigid, mille õhuruumi on Venemaa viimastel päevadel korduvalt rikkunud, valmistuvad võimalikuks vägede vähendamiseks. Ka Eesti president Alar Karis ütles septembris Politicole, et eesliiniriigid peavad selleks valmis olema.
Stubbi sõnul on Euroopa NATO liitlaste põhimure, et USA jätaks alles mandril paiknevad tähtsad seadmed, nagu lennukikandjad ja radarid. USA-l on Euroopas praegu 70 000–90 000 sõdurit. See arv suurenes endise presidendi Joe Bideni ajal pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
Soomes, mille piir Venemaaga on üle 1300 kilomeetri pikk, vastutab president välispoliitika eest ja on ühtlasi relvajõudude ülemjuhataja. Stubbil on olnud tähtis roll USA presidendi Donald Trumpiga Ukraina sõjast rääkimisel.
Stubbi ja Trumpi märtsikuist ühist golfimängu seostatakse sellega, et Trumpi vaatenurk Ukrainas toimuvale muutus, sest varsti pärast seda hakkas ta Vladimir Putinist ja Venemaa rollist maailmas kriitilisemalt rääkima.
Trumpi hiljutine sotsiaalmeediapostitus Truth Socialis, kus ta kirjutas, et Ukraina võib tagasi vallutada kogu Venemaale kolme sõja-aasta jooksul kaotatud territooriumi, oli Stubbi sõnul pöördeline, näidates presidendi praegust seisukohta sõjas.
Ehkki mõned EL-i juhid on väljendanud skepsist, kui tõsiseltvõetav on Trumpi käiguvahetus Ukraina teemal, ei ole Stubb sellega nõus.
“Olen kuulnud teooriat, et see oli ajutine kõrvalepõige,” ütles Stubb. “Ma pole selle teooriaga nõus. Kõik märgid viitavad sellele, et president Trumpil on tõsi taga… Ma arvan, et president Trump on õigustatult pettunud president Putinis. Siin pole ruumi tõlgendusteks.”
Pärast seda, kui Euroopa võttis vastu 19. sanktsioonide paketi Venemaa vastu, ütles Stubb, et need mõjutavad Venemaa majandust tõsiselt: riigil on reservid otsas ning inflatsioon ja intressimäärad ületavad 20 protsenti. Majanduskasvu määr on samas null või negatiivne. Nad peavad makse tõstma, seega näeb Venemaa sõja majanduslikku hinda.
Selleks, et veenda Venemaad relvarahuga nõustuma, “tuleb muuta Putini strateegilist mängu, pannes teda mõistma, et me seisame ühiselt ja kindlalt Ukraina taga,” lausus Stubb.
Selle kohta, kuidas Putin paneb hübriidsõja abil proovile NATO ühtsust, märkis Stubb, et soomlasena on tähtis sellises olukorras rahulikuks jääda.