Meenutusretke, milles said sõnad mitmed Kalevi suursõidu osalised – korraldajad, pealtvaatajad ja sõitjad -, vedas Kalevi suursõidu hilisemaid peakorraldajaid Raido Rüütel. Oma meenutusi jagasid esimesel suursõidul võistelnud Ivi Laur ja Uno Aava. Kohal olid ka sellised kunagised publiku lemmikud nagu Sulev Mets, Indrek Till, Jüri Raudsik, Monika Holm, Meeli Kalam ja rajarekordi omanik Hanno Velt ning vormelisõitjad Toomas Napa ja Toivo Asmer.
Raamatu autori Vaatmanni sulest on varem ilmunud Ott Kiivikase ja Andres Krestinovi elulood. Kirjastus Helios ütleb raamatut tutvustavas pressiteates:
„Alates 1959. aastast toimunud Kalevi suursõidud ei olnud pelgalt võistlused, vaid tõelised rahvapidustused. Parimatel aegadel kogunes suursõitu jälgima ligi 200 000 pealtvaatajat – arv, mis teeb sellest Eesti ajaloo suurima publikuhuviga spordiürituse.
Rohkete fotodega varustatud „Suursõit“ on terve spordiala epohhi kirjeldav raamat. Asjaosaliste meenutustel põhinevad seikluslikud lood vahelduvad spordisündmuse ajaloo detailsete kirjeldustega.
„Suursõit“ on austusavaldus absoluutselt kõikidele neile meestele ja naistele, kes usaldasid oma elu masina kätesse, ning neile tuhandetele, kes raja ääres igale kurvile ja pahatihti ka kukkumisele kaasa elasid. Loomulikult on raamatus leidnud oma koha kõik kangelased. Statistikasõbrad leiavad lõpulehekülgedelt võitjad aastate ja masinaklasside kaupa.“
Raamatu idee pani kirjastusele pähe motoentusiast ja Eesti rahvuste krossi koondise mänedžer Martin Arumäe, kes ütles esitlusel, et kavatseb Eesti motoajaloo talletamisega raamatutesse veel edasi tegeleda. Mõned aastad enne Andres Krestinovi raamatut ilmus ka teos Tanel Leokist, mille pani kirja Jaana Maling.
Raamatu eestvedajad tänavad eriliselt Veiko Bienet, Jüri Raudsikut, Toivo Asmerit, Jaan Lajalit, Stokkerit ja Valvoline’i. Esimeses trükis paisati jõulude eel müüki 700 eksemplari.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (3)