Autoriõiguse seaduse eelnõu menetluse käigus arutatakse erakopeerimise hüvitise määramise süsteemi tõhusamaks tegemist, kuid kirjanike liit pole rahul, et nemad on hüvitise saajate hulgast välja jäänud. Kirjanikud loodavad, et eelnõu pika menetlusaja jooksul õnnestub neil siiski oma huve kaitsta.
Justiitsministeerium saatis eelnõu kooskõlastusringile ning sai teiste hulgas ka Eesti kirjanike liidult põhjalikku vastukaja. Kirjanikud leiavad, et sarnaselt heli- ja audiovisuaalteoste autoritega on neilgi õigus õiglasele hüvitisele.
“Kirjanikel kui autoritel ei ole võimalik saada õiglast tasu nende loodud teoste – näiteks raamatute – tasuta reprodutseerimisel isiklikeks vajadusteks. Praktikas on kirjanikel võimalik tasu saada ainult sellisel juhul, kui kirjanik on panustanud audiovisuaalse teose või helisalvestise loomisesse, näiteks kirjutanud laulusõnad või filmistsenaariumi. Lisaks on reguleerimata ka see, kas autoritel ja esitajatel on õigus saada tasu ka kuuldemängude, audioraamatute ja teiste sarnaste audioteoste isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest,” kirjutasid kirjanikud ministeeriumile.
Kirjanike tasu saamise õiguse piiramine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, lausus kirjanike liidu esindaja.
Kirjanikud selgitasid, et mitmes Euroopa riigis, nagu näiteks Saksamaal, Hispaanias, Austrias, Lätis ja Leedus, on kirjanikel võimalik saada tasu nende teoste isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise eest.
Kirjanike liit on ka seisukohal, et on vaja tõsta erakopeerimise tasu ning täiendada salvestusseadmete ja -kandjate nimekirja: panna sinna näiteks ka pilvesalvestusplatvormid ja taaskasutatud elektroonikaseadmed.
Ministeerium: ettepanekutega ei arvestata, aga võime arutada
Justiitsministeerium vastas kirjanikele, et selles eelnõus erakopeerimise erandit uutele teoste liikidele ei laiendata, küll aga ollakse avatud eelnõu väliselt asja arutama ja eri huvigruppe kaasama.
Probleemi sotsiaalmeedias avalikkuseni toonud kirjanike liidu juht Maarja Kangro ütles, et kirjanikel ongi kavas panustada asjaolule, et eelnõu menetletakse osade kaupa. “Meil on lootust selle aja jooksul jalg ukse vahele saada. Ka kultuuriminister on võtnud meiega ühendust. Kavatseme arutada eelnõu koos justiitsministeeriumi ja Eesti autorite ühinguga,” rääkis Kangro ERR-ile.
Kangro sõnul pole kirjanikud kindlasti nõus sellega, et seadusesse jäävad ainult heli- ja audiovisuaalteosed. “Kui vaja, tuleme protestimiseks tänavatele, aga praegu tundub, et saame asja lahendada ka kabinettides,” sõnas Kangro.
Kuidas ja kui suur hüvitis võiks kirjanikele laekuda, kui ka nende teosed nimekirja võiksid lisanduda, Kangro öelda ei osanud. “Need on tehnilised küsimused ja sellest on veel vara rääkida,” sõnas ta.
Valitsus algatas autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille käigus koostatakse erakopeerimise tasu jaotuskava 10. novembril. Eelnõu peaks riigikokku liikuma detsembri keskel.