Muusik ja muusikamänedžer Danel Pandre rääkis Vikerraadio saates “Heli nälg”, et muusika poole tõmbab teda mingi sisemine sund ja juba lapsena oli tal tungiv vajadus muusikuks maskeerudes tennisereketiga peegli ees kekutada. Pandre tõdes, et perioode, kus tal bändi pole ja üldse pilli ei mängi, on tal olnud küll ja küll.
Muusik ja muusikamänedžer Danel Pandre sündis 1973. aastal ja on neljandat põlve nõmmekas.
Pandre meenutas oma lapsepõlve ja tõdes, et Nõmme oli üks väike küla, mis meenutas Bullerby laste maailma. “Hommikul läksid jalgrattaga kodust välja ja õhtul tulid tagasi.”
Ema oli tal väga musikaalne, Pandre vanaisa oli klaverit õppinud ja mängis ka orelit. “Isa on mul selline, keda muusika ei häiri, täiesti teise ala inimene, pikki aastaid oli meremees,” muheles muusik.
Pandre ema sõbranna juhtis Nõmmel helikassetitehast, kus sai käia muusikat salvestamas. “Seal sai ka keelatud muusikat kuulata. Näiteks Propellerit, mida ei tohtinud kodus kõvasti kuulata, sest elasime kortermajas,” tõdes Pandre. “Elvis Presley oli see mees, kes muutis mu maailma.”
Esimene Pandre päris oma bänd oli Noisy. “Tänu bänditegemisele olen ma kõige suurematest jamadest alateadlikult eemal olnud, saatus on mind eemale hoidnud. Bänditegemine võttis kogu mu aja,” meenutas Pandre.
Basskitarri juurde jõudis Pandre tänu ühele Hiiu staadionil toimunud kontserdile, kus ansambli Vanem õde basskitarrist Jüri Roosa möllas laval ringi, ronis kõlarite otsa ja Pandre tahtis saada sama ägedaks kitarristiks. “Seni oli basskitarr tundunud mulle pigem tagasihoidlike pillimeeste pillina,” nentis Pandre.
Ansambel Nice Try, Danel Pandre on paremalt esimene. Autor/allikas: Danel Pandre erakogu
Esimest korda pillimängimise eest raha sai Pandre bändis B.D.Ö mängides. “Oli ka juhuseid, et lubati maksta, aga raha ei saanudki,” nentis Pandre. “Nice Try oli esimene nii-öelda päris bänd, kus me tegime kõvasti proovi ja tulid ka tulemused.”
“The Sun uuesti kokku ei tule, seda küsitakse meilt palju,” tõdes muusik. “The Sun oli lihtsalt õigel ajal õiges kohas, 2000. aastate keskel oli aeg, kus rokkmuusika oli elunormiks ja siis see jälle kadus kuskile. Rokkmuusika populaarsus ongi lainetena käinud. Päris nulli pole esinemisvõimaluste hulk aga kunagi kukkunud,” tõdes Pandre, kes on töötanud ka trükikojas ja reklaamiagentuuris.
Pandre käib palju kontserte kuulamas-vaatamas. “Uuema aja muusikat kuulan täiesti süstemaatiliselt.”
Pandre sõnul tõmbab teda muusika poole mingi sisemine sund. “Mul on neid perioode olnud küll ja küll, kui ma üldse pilli ei mängi, mul pole mingit bändi ja ei viitsigi teha, on muud huvid,” selgitas Pandre. “Mulle meeldib olla laval, aga meeldib väga ka lava taga askeldada ja lava ees muusikat nautida. Oma DNA-st seda välja kirjutada oleks üsna meelevaldne.”
Muusikuks tahtis Pandre saada juba lapsepõlves. “Mul oli vaja tennisereketiga ikka peegli ees kekutada. Tohutult suuri sihte pole mul silme ees olnud, aga mingid väikesed muusikalised unistused on loomulikult olnud. Tahtsin albumit teha, esineda Rock Summeril ja nende unistustega on hästi läinud. Rasked ajad mõjuvad loomingule ju pigem hästi.”
Danel Pandre Autor/allikas: Kirke Antsmäe/ERR