Aina rohkem ohuolukordi on raudteel seotud jalgratturite või tõukeratturitega. Eriti on probleemiks jalg- või tõukerattaga raudtee ületamine rattalt maha tulemata. Samuti riskivad noorukid oma eluga, sõites rongi haakeseadmetel, kirjutab Kadi Zavadskis.

Sellest, kui minu kooli ajal kehalise kasvatuse tunnis mööda raudteed joosti, on möödas juba mitukümmend aastat. Mälupilt on siiani eredalt meeles. Kas lastena tunnetasime raudteed kui kõrgendatud ohuga piirkonda? Või mida ütleb selline kild minevikust toonase ühiskondliku ohutunde kohta?

Hulk aega on möödunud. Julgen öelda, et teadlikkus raudteel viibimisega seotud ohtudest tuntavalt kasvanud. Siiski leian oma töölaualt igakuiseid kokkuvõtteid vedurijuhtide tähelepanekutest:

  • “Jalakäija kõnnib läheneva rongi eest üle raudtee”
  • “Tütarlaps istub klapid peas rööpal”
  • “Kõrvaklappidega noormees ületab ülekäiku pööramata tähelepanu saabuvale rongile. Rong teeb äkkpidurduse.”
  • “Sõiduauto sõitis suletud raudtee ülesõidule”
  • “Poisid jooksevad peatuvale rongile järele ja ronivad haakeseadmele”

Need on üksikud väljavõtted kirjeldustest, mida veo-ettevõtja nii raudtee valdajatele kui tarbijakaitse ja tehnilisele järelevalve ametile (TTJA) edastab.

Ohuolukordade arv on jätkuvalt kasvusuunal

Juunis 2024 kirjutas Virumaa Teataja: “napikate hulk raudtee ülekäigukohtadel näitab kasvutrendi“. Napikateks ehk ohtlikeks olukordadeks kutsutakse juhtumeid, mis oleksid halbade asjaolude kokkulangemise korral võinud realiseeruda hukkunute ja vigastatutega õnnetusjuhtumiteks.

Eestis on küll raudteel liiklejatega toimunud õnnetusjuhtumite arv viimase kümne aasta lõikes langevas trendis (vt Graafik 1), kuid siiski juhtub igal aastal traagiliste tagajärgedega õnnetusi, milles saadakse vigastada või surma.

Graafik 1. Raudteeõnnetused 2015–2025 11 kuud. Autor/allikas: TTJA

Veelgi murettekitavam trend on seotud eelmainitud napikatega: alates 2021. aasta jaanuarist on TTJA-d ja raudtee valdajaid teavitatud ligi 400 ohtlikust juhtumist (vt Graafik 2). Nendest ligikaudu 100 leidsid aset eelmisel aastal.

Graafik 2. Ohtlikud olukorrad 2021–2025. Autor/allikas: TTJA

Kellega ja miks ohtlikud olukorrad peamiselt juhtuvad?

Vaatame nende juhtumite sisse. Kõige rohkem on registreeritud napikaid jalakäijatega, ligi viie aastaga ca 200 registreeritud tähelepanekut. Nii nagu realiseerunud õnnetusjuhtumite korral on ikka põhjusteks tähelepanematus ja selleks mitte ettenähtud kohas raudteel viibimine. Paljud inimesed ületavad raudteed vahetult enne rongi saabumist, mis võib lõppeda traagiliselt.

Sõidukitega seotud napikaid on jalakäijatega võrreldes pea poole vähem, sadakond. Riskikäitumine on aga sama suur probleem. Raudtee ületatakse viimasel hetkel; vale sõidukiirus, mis ei võimalda rongi saabudes peatuda või jäädakse ootamatult pidama rööbastele. Sellised olukorrad on äärmiselt riskantsed, kuna rongi peatumisteekond on võrreldes autoga oluliselt pikem ning kokkupõrke vältimine on sageli võimatu.

Aina rohkem ohuolukordi, pea poolsada juhtumit on seotud jalgratturite või tõukeratturitega. Eriti on probleemiks jalg- või tõukerattaga raudtee ületamine rattalt maha tulemata. Samuti on lisandunud juhtumid, kus noorukid riskivad oma eluga, sõites rongi haakeseadmetel.

Ohtlikke olukordi tuleb enim ette seal, kus ka liiklemist rohkem ehk Tallinnas ja selle lähiümbruses, suuremate asulate peatuskohtades ja jaamades.

Reaalselt toimunud otsasõidud liiklejatele on tihtilugu seotud tähelepanu hajumisega raudteed ületades. Hajameelsuse taga on omakorda kõrvalised tegevused ja kiirustamine. Samuti seadmed, mis meie tähelepanu nimel pidevalt võitlevad, alates kõrvaklappidest kuni telefonini.

Napikate analüüsi tulemusel – kirjeldusi lugedes ja videosalvestusi vaadates – võib sama väita, et inimesed ei pane ronge tähele, kuna nad ei keskendu raudtee ületamisele. Täpselt nii karmikoeline päriselu paraku ongi.

“Kõige ohutum raudteeületuskoht on eritasandiline, see on fakt. Samal ajal teame, et see on ka kõige kallim lahendus.”

Rongide kiirus on aastatega suurenenud ja suureneb tulevikus veelgi, mistõttu on ohutuse tagamine järjest olulisem. Kõige ohutum raudteeületuskoht on eritasandiline, see on fakt. Samal ajal teame, et see on ka kõige kallim lahendus, milleks ei pruugi kohalik omavalitsus ega raudtee valdaja raha leida.

Lähitulevik toob kaasa uute reisijateveoks mõeldud rongide lisandumise liiklusesse. Jõupingutusi tehakse ka taristus, eesmärgiga võimaldada suuremaid rongide liikumiskiirusi. Enne eesmärgi täitumist on vajalik suurendada ka ohutusmeetmeid raudteel.

Kui rong läheneb ületuskohale kiirusel 160 km/h, väheneb ka juhtide ning jalakäijate reageerimiskiirus. See omakorda nõuab täiendavaid fooride ja tõkkepuudega reguleeritud ületuskohti või eritasandilisi lahendusi.

Raudteesektor pingutab ohutuse tõstmiseks pidevalt

Ettevõtjatel on kohustus hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks varustada kõik avalikud raudteeületuskohad märgiga, millel on kuvatud nii ületuskoha andmed kui ka kontakttelefon, kuhu saab edastada operatiivselt infot rikke kohta. Sellise infotahvli eesmärk on suurendada teadlikkust ja võimaldada kiiremat reageerimist ohuolukordades.

Ülekäigukohtadele ehk jalakäijatele ette nähtud ületuskohtadele tuleb täiendavalt paigaldada taktiilkivid ja kontrastjoon. Seeläbi tunnetavad liiklejad paremini raudteeületamise ohutsooni algust.

Piirkondades, kus rongid hakkavad sõitma kiirusega 160 km/h, peab raudtee valdaja ületuskohad ümber ehitama või ohutusvarustust täiendama. See võib tähendada nii ületuskohtade eritasandiliseks viimist kui ka täiendavate tõkkepuude, fooride või raudteed eraldavate aedade rajamist.

Eelkirjeldatud füüsilised meetmed on aga üks osa tõeliselt ohutust raudteeületamise kultuurist. Raudteeohutus on Eestis järk-järgult paranemas, kuid valvsust ei tohi kaotada.

Mida saab iga liikleja ära teha? Väga palju. Esmalt alustame iseendast, peame meeles, et raudtee ületajana tuleb alati rongile teed anda ja veenduda oma ohutuses. Positiivne eeskuju on nakkav, nii lapsevanema, pereliikme, sõbra kui ka lihtsalt kaasliiklejana. Ainult ühiste pingutustega saame tagada, et raudteed oleksid turvalised kõigile liiklejatele.

Samuti kutsume inimesi üles pöörama tähelepanu raudteeületuskohtadel paigaldatavatele infotahvlitele. Need sisaldavad teavet, kuhu tuleks teatada raudteel toimunud õnnetustest või riketest.

Üheskoos saame luua ohutuma keskkonna raudtee ületamiseks, nii turvalisemate ületuskohtade kui ka lihtsa, kuid eluhoidva meeldetuletuse abil: “Ole raudtee läheduses tähelepanelik!”. Ühine eesmärk on meil kõigil üks: jõuda tervena koju.