Arhitekt Andrus Kõresaar leiab, et hea linnaruum on keskkond, kus saab mugavalt liikuda. Tema hinnangul on Tallinn viimase viieteistkümne aastaga teinud läbi märgatava muutuse.
Arhitekt Andrus Kõresaar peab heaks linnaruumiks keskkonda, kus on mugav liikuda ja mis pakub võimalusi nii sportimiseks kui ka jalutamiseks. “Minu jaoks hea linnaruum on selline, kus on mugav käia hommikuti joosta mööda tänavaid. Toredad linnad on kõik, mis on vee ääres, olgu jõe või mere ääres – kõndida mööda promenaade on kõige toredam,” ütles ta kultuurisaates “OP”.
Kõresaare hinnangul on Tallinn viimase viieteistkümne aastaga läbi teinud suure muutuse. “Kui ma mõtlen, kas Tallinn on hea linnaruum, siis ta on muutunud heaks linnaruumiks. Me oleme praegu (intervjuu filmiti Noblessneris – toim) Tallinnas ühes kohas, mis nii maalt kui õhust on nähtav sel moel, et muutus on juhtunud viimase viieteistkümne aastaga. Me oleme kohas, mis oli tühermaa veel aastal 2010 – siia ei tulnud ühtegi normaalset teed ja Lennusadam oli varemetes, rääkimata kõigest, mis ümberringi on. Ei olnud pääsu ei Patareisse ega Noblessneri kvartalisse,” meenutas ta.
Kõresaar tõdes, et talle tekitavad sooja tunde just endised tööstuspiirkonnad, mis on saanud uue elu. “Nendes on olemas kreatiivne vabadus, kergus ja huumor. Mida aeglasemalt ta küpseb, seda paremaks kujuneb,” lausus ta.
Noblessneris on näha mitmeid Kõresaare loodud kortermaju, samuti on tema üks Lennusadama arhitektidest. “Ma mõtlen, et see on parim asi, mis üldse loomingulises karjääris võib ette tulla – et hoone, mis oli praktiliselt kokku kukkumas ja mis pidanuks ümber pöörduma millekski muuks. Sama hästi on ta loetav ja graafiliselt vaadeldav taevast, nii et kui me tõuseme õhku, siis me vaatame Lennusadamat ja näeme seda kui väga selget ja konkreetset kujundit Tallinna linnapildis.”
Kõresaar tunnistas, et jalutades omaenda projekteeritud hoonete vahel on tunne aja jooksul muutunud. “Tehes projekte olen suhteliselt detailides kinni ja peale avamist kõik väiksed detailid, mis ei õnnestunud või läksid valesti, käivad närvidele. Aga kui mõni aasta läheb mööda, siis see tunne ja detailivaade kaob ära. Siis ma vaatan kuidagi suuremalt. Linnaruum pakub kogu aeg oma muutustega uusi võimalusi, mida on raske ette näha.”
Üheks Kõresaare hobiks on lendamine. “Lendamine annab alati emotsionaalselt tugeva laengu ja madalalt lendamine linna kohal aitab mõista linna struktuuri, kihistusi ja olemust. Seda võimalust vaadelda asju ülevalt ja tajuda seda kohta läbi enamasti kasutan,” ütles ta.