Eesti suursaadik Kasahstanis Jaap Ora astus ametist tagasi seoses president Alar Karise visiidiga, mille käigus jäid tema soovitusel välja ütlemata Eesti jaoks olulised sõnumid Ukraina toetamise kohta.
Karis tegi novembri lõpul koos abikaasa Sirje Karisega riigivisiidi Kasahstani, sealse presidendi Kasõm-Žomart Tokajevi kutsel. Teda saatis ka majandusdelegatsioon ning hulga kultuuri- ja haridustegelasi ja poliitikuid.
Visiidi jäi käigus riigipea kõnedest välja Eesti positsioonid Venemaa sõjas Ukraina vastu. Neid positsioonide väljaütlemisi väidetavalt arutati ka visiidiga kaasas olnud delegatsiooni kuuldel.
Eesti Ekspress kirjutab, et suursaadik Jaap Ora oli õhtusöögilauas soovitanud presidendil ja tema välisnõunikul Margus Kolgal kõnes Ukraina teemasid pehmendada, nii et ka teised lauas istunud delegatsiooni liikmed seda arutelu pealt kuulsid.
Arutelu järel otsustas Karis kõne ümber kirjutada ja kõnet ka pehmendati ning muudeti ebamäärasemaseks. Peale visiidi lõppu tekkis juhtunust Eestis välisministeeriumis terav arutelu.
Nüüd on suursaadik Kasahstanis otsustanud ametist lahkuda.
“Kahetsusväärselt on presidendi Kasahstani visiidi ümber viimasel ajal tekkinud põhjendamatu poleemika. Välisministeerium teeb igast visiidist järeldused ning on teadlik, et antud juhul on kujunenud arusaamatus selle osas, kas kõik Eesti sõnumid pääsesid presidendi visiidil piisava selgusega esile,” teatas välisministeerium teisipäeval vahetult enne Ekspressi artikli ilmumist.
“Selleks, et maandada pingeid praegusel keerulisel ajal, on Eesti suursaadik Kasahstanis, Jaap Ora otsustanud teenistusest lahkuda omal soovil alates järgmisest aastast,” märkis välisministeerium.
Vastavalt esitatud avaldusele ja Eestis kehtivale korrale esitab välisministeerium ettepaneku suursaadiku tagasikutsumiseks valitsusele.
Jaap Ora ja Alar Karis presidendi Kasahstani visiidi ajal võõrustajatega asju arutamas. Autor/allikas: Raigo Pajula / VPK
Jaap Ora
Suursaadik Jaap Ora andis üle volikirja Kasahstani presidendile Kasõm-Žomart Tokajevile 11. septembril 2024.
Ora oli akrediteeritud suursaadikuna ka Türkmenistanis, Kõrgõzstanis, Usbekistanis ja tänavu 11. novembrist ka Tadžikistanis.
Ora asus välisministeeriumisse tööle 2000. aastal. Aastatel 2000–2002 ja 2005–2007 töötas ta 2. sekretäri ja büroo direktorina välisministeeriumi poliitika planeerimise osakonnas, ja 2007–2011 Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika büroo direktorina poliitikaosakonnas.
Aastatel 2002–2005 töötas Ora poliitikadiplomaadina saatkonnas Londonis, 2011–2014 poliitikanõunikuna alalises esinduses NATO juures ja aastatel 2014–2015 oli ta välisministeeriumi Bakuu esinduse juht.
Alates 2015. aastast töötas Ora Euroopa välisteenistuses – 2015–2018. aastal asejuhi ja asjurina EL-i esinduses Kõrgõzstanis, 2018–2020. aastal välis- ja kaitsepoliitika osakonnas Brüsselis ja 2020–2024. aastal asejuhina EL-i esinduses Saudi Araabias, Bahreinis ja Omaanis.
Jaap Ora on töötanud külalislektorina Tartu Ülikoolis ning avaldanud artikleid välispoliitikast päevalehtedes, Eesti välispoliitika instituudi ja välisministeeriumi aastaraamatutes ning ajakirjas Diplomaatia.
Jaap Oral on magistrikraad (M.Phil) rahvusvahelistes suhetes Cambridge’i ülikoolist (1997) ja bakalaureusekraad ajaloos Tartu ülikoolist (1994).