Julgeoleku ekspert Rainer Saks sõnas “Ringvaates”, et Venemaa infosõda on vilja kandnud ning USA president Donald Trump võib olla arvamusel, et Ukraina väed ei suuda enam kaua agressorile vastu seista. Trumpi hiljutised kriitilised väljaütlemised võivad Saksa hinnangul olla aga seotud riigipea meelehärmiga, kuna USA loodud rahuplaaniga on tupikusse jõutud.
On siis Venemaa edenenud viimasel ajal palju? Hakkab tal siis paremini minema ja Ukrainal halvemini või see on ainult selline pilt, mida Venemaa tahab endast luua?
Infosõda on kindlasti väga tugev ja infosõjas Venemaa kindlasti domineerib, selles ei ole põhjust kahelda ja see on tekkinud siin mõned nädalad tagasi. Viimase aasta jooksul on see olnud kasvav trend.
Venemaa on selle aasta pealetungi planeerinud nii, et selline jõulisem pealetung algas septembri teisel poolel või oktoobri alguses. See ei ole nüüd päriselt vaibunud, aga viimased paar päeva on rünnakuid natuke vähem olnud. Ei tea, kas see on nüüd trend langusele. Eelmine aasta sai venelastel detsembri keskpaigas jõud suureks pealetungiks otsa. Aga edenemise kohta võiks öelda nii, et on teatud ringides Venemaal õnnestunud ikkagi edasi liikuda, aga suuremas pildis see mingit läbimurret ei kujuta. Mina väga seda meelt ei ole, et Ukraina armee hakkaks nüüd kohe lähiajal kokku varisema. Seda ma arvan, et ei juhtu.
Väga palju on juttu Pokrovskist. Mis seal siis toimub? Kord on Ukraina, teinekord on Venemaa lipp. Kelle käes see võim on ja miks seda nii oluliseks kohaks peetakse?
Ta selles mõttes oluline, et Ukraina armee on suutnud linnalahingutes paremini võidelda kui Venemaa armee. Venelastel on käsk peale tungida ja seda tehakse seda arvestusega, et võimalikult kiiresti edasi liikuda, aga Ukrainal suurtes asulates õnnestub Venemaa armeele põhjustada suuremaid kaotusi. Venelased on üritanud taktikaliselt Pokrovskist mööda minna ja see ei ole neil õnnestunud ning praegu ründavad jälle linna otse. See olukord linnas on võib-olla selline, et väga suur osa sellest linnast on hall-ala, kus kumbki pool ei oma püsivaid positsioone, vaid väeüksused liiguvad. Mõlemal on ka selles linnas omad positsioonid. Selline käest-kätte liikuv linn hetkel.
Kui oluline on see koht nii propaganda mõttes kui sõjalises mõttes?
Vaatame selle pilguga, et seda linna on pool aastat venelaste poolt rünnatud ja nad pole seda siiani suutnud vallutada ehk tal on selline propaganda väärtus kõige suurem. Linna ta endast enam ei kujuta, sest seal on varemed, aga sõjalises plaanis on tähtis, kuna sealt edasi natuke põhja poole ja lääne poole väga suuri asulaid mõnda aega juba ei ole. Siis tuleks hakata võitlema lagedal väljal ja seal on kindlasti kaitset hoida palju keerulisem kui linnas.
Kostjantõnivka on ka üks koht, millest viimasel ajal rohkem räägitakse. Miks?
Kostjantõnivka on ka selline natuke võtmetähtsusega asula. Ta on väiksem kui Pokrovski, umbes 40 kilomeetrit idapoole ja seda linna ei ole ka sõja algusest suudetud vallutada. Meenutame, kui Bahmuti vallutati 2023. aasta kevadel, siis järgmine linn, mis neile teele jäi, ongi Kostjantõnivka, mida nad on üritanud võtta.
Samas ka mingi diplomaatline töö käib taustal. Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus esmaspäeval Euroopa liidritega. Kas sellest ka mingisugust otsest kasu tõuseb, et kohtumised toimuvad?
Siin on kaks aspekti, millega Euroopa riigijuhid tegelevad. Üks neist on siis Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmine Ukraina finantseerimiseks. Need varad on paigutatud valdavalt Belgiasse ja Belgia valitsus on sellele siiani vastu olnud. Oleme kuulnud Belgia peaministri äärmiselt rumalaid kommentaare sellele, miks ta ei ole nõus neid varasid kasutusele võtma. Ta põhjendab end väga rumalalt. On põhjendanud seda ka nii, et Venemaa ei tohi sõjas lüüa saada ja nii edasi. Kommunikatsiooni mõttes väga halvad põhjendused, aga inimlikult võib mõista Belgiat. Seal on suur osa varadest ja kui Venemaa hakkab Belgiat hagema kohtutes ja kui peaks tulema võit Belgia riigi otsuse üle, siis oleks see kahju nii suur, mida Belgia valitsus ei suudaks üksi välja kanda. Belgia on teinud lihtsalt kommunikatsioonis vigu.
Teine punkt, millega riigipead tegelevad, on see, et nad on omapoolsed rahuplaani ettepanekud paika pannud, mida üritatakse USA-le esitada. Arutatakse, kuidas seda rahuplaani võiks nii kujundada, et ta oleks õiglasem ja parem Euroopa vaates.
On sellest rahuplaanist veel põhjust rääkida? See teema on olnud korduvalt üleval, aga Trumpi pähe keegi ei näe. Milline see seis seal praegu üldse on? On see Ukraina ja Euroopa mõistes palju halvema poole liikunud või mitte?
Vaadates seda, et Trump suutis suu pidada mõned nädalad ja nüüd korraga kukkus jälle vales suunas vaidlema, siis see viitab sellele, et ta tõenäoliselt tajub, et asi on jõudnud jälle tupikusse ja ei taheta jõuda lahenduseni ning see ajab teda närvi.
Ma arvan, et see põhiküsimus hetkel on see, et Venemaa nõuab Donbassi ja siin ongi see moment, kus Venemaa infosõda on andnud tulemusi. USA president on veendumusel, et Ukraina väed ei suuda Venemaad tagasi hoida ja Venemaa vallutab Donbassi varsti niikuinii ära. Targem on see loovutada ja sõlmida praegu see rahuleping. Ma arvan, et USA presidendil on natuke vale ettekujutus sellest, milline on Ukraina võim.
Natuke on Ukraina ise ka selles süüdi, sest nad kipuvad väga hädaldama oma kommunikatsioonis ja see avaldab kahetsusväärselt mõju USA presidendile, kes on valmis Venemaale soodsamas suunas seda rahulepingut lükkama. Mina seda rindeolukorda nii katastroofiliseks ei pea, et Ukraina peaks tegema järeleandmisi, aga Ukraina peaks seda ka ise tõestama ja näitama, et armee suudab tõhusamalt vastupanu osutada. Praegu on meediakajastustest jäänud mulje, et väga hästi Ukrainal ei lähe.