Huvitava paradoksina on hiljutiste uuringute põhjal TI inimese mõtete lugemiseks samal ajal liiga nõrk ja tugev. Puuduvat teooriat inimmõistuse käitumisest kompenseerib käitumuslike signaalide tulva, mida inimesed ise enda puhul ei teadvusta, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Enam pole uudis, et inimesed maailma eri paigust suhtlevad tehisintellektil põhineva vestlusrobotiga ning peavad seda oma sõbraks ja usaldusisikuks. Suhtlus veretu vestluskaaslasega võib põhjustada intensiivsema tundesideme, kui see tekib inimeste vahel.
Hiljuti avaldatud ülevaatest selgub, et näiteks Ühendkuningriigis kasutab vaimse tervise probleemide nõustaja rollis TI-põhist vestlusrobotit iga neljas teismeline. Ametnikud hoiatavad lapsi ja hurjutavad riiki, sest noored vajavaks inimeste, mitte robotite abi. Inimene on liiga kallis, kui saadaval on väsimatu TI-põhine robot. Noored pole ainukesed, kelle jaoks on vestlusrobot usalduse ja lohutuse allikas, tajumata seejuures suhte tõelist olemust.
Inimese jaoks traagiliselt lõppenud juhtumite analüüsist on ilmnenud, et TI ei juhi inimest, vaid peegeldab oma vastustes tema soove ja lootusi. Enda jaoks oluliste mõtete maailma kinni jäänud inimesele on seda raske märgata. Soovib ta ju just sellel teemal suhelda. Seda ka TI pakub, kuna inimene vaid sellest räägibki. Ometi puudub TI-l tõeliseks suhteks vajalik arusaam inimkaaslase peas peituvatest vajadustest ja soovidest. Akadeemilises sõnastuses puudub sellel võime omistada endale ja teistele erinevaid vaimuseisundeid ehk vaimuteooria.
Kas TI suudab kunagi tõeliselt mõista inimese vaimuseisundeid? Hirmutav ja samas intrigeeriv väljavaade on muutumas närvesöövalt üha võimalikumaks. TI suudab üksikasjadele tavatult hästi tähelepanu pöörata. Keelemudelites analüüsib TI lauseid ja lõike silpide detailsusega.
Sarnaselt suudab masin registreerida pupilli suuruse pisikesi muutusi või pilgu peatumist mõnel ekraanielemendil ja analüüsida näolihaste tõmblemist ja hääle värinat, mida ei suudaks usaldusväärselt märgata ükski inimene. Kõik see muudetakse tähelepanu, stressi või keskendumist kajastavateks andmepunktideks, et ennustada sarnaselt keelemudelile järgneva sõna asemel seda, mis järgneb ülekäigurajale läheneva jalakäija sammudes peituvatele mikrokõhklustele.
Näoilmete, hääletooni, kõnnimustri, kehahoiaku ja muu taolise inimesele omaste oleku elementide tehniline registreerimine on võrdlemisi lihtne. See erineb inimeses kujunenud metoodikast just detailide külma ja neutraalse registreerimise poolest. Lisades nendele signaalidele teistmoodi analüüsiloogika, võib TI-s areneda inimese olekust mingi arusaam, mis eristub inimese omast, kuid teda ometi kirjeldab.
Praeguse sensoorse täpsuse juures suudab vastata TI küsimustele, mida inimene tahab, kavatseb või tunneb, üllatavalt kohmakalt. Üksikasjaliku mõõtmisvõime ja ebakindla tõlgendamise vahelise kuristiku ületamist peetakse järgmiste aastate üheks olulisemaks eetiliste ja poliitiliste otsuste väljakutseks. “Millest saab meie eesmärk, kui TI tunneb meid paremini kui me ise?” küsis Yuval Noah Harari 2017. aastal avaldatud raamatu “Homo Deus” lõpus.
End võib rahustada naljakate ebaõnnestumistega. Aastal 2016 üllatasid teadlased avalikkust TI-mudeliga, mis suutis peaaegu 90-protsendilise täpsusega eristada portreefotode põhjal kurjategijad mittekurjategijatest. Osutuks see tõeks, peaksime elama turvalises politseiriigis.
Toonane uuring õpetas, et me ei tea, mille alusel TI otsuseid langetab. Proosalise asjaoluna selgus, et tõsiste nägudega kurjategijate pildid olid pärit karistusregistrisse kandmise arhiivifotodelt. Süütute inimeste pildid pärinesid aga väljaspoolt vangimaja, kus inimesed on rõõmsad. TI tegi saatusliku otsuse naeratuse põhjal.
Eelistatavam on olla tähelepanelik. Arenguhüpe ei pea tulema sealt, kust seda oodatakse. Näiteks fotode analüüsist või veebikaameraga ekraani ees istuva ja TI-ga suhtleva inimese tegevusest. Huvitavat arengunäidet pakub isejuhtivate autode tarkvaraarendus. Siin on olnud oluliseks probleemiks jalakäijate kavatsustega arvestamine. Inimjuhid omavad vaimuteooriat ja loevad jalakäijate kavatsusi võrdlemisi hästi, mitte küll täielikult, aga sisus ja järjepidavuses TI-st paremini.
Hiljutises uuringus tegi TI jalakäijate kavatsuste arvestamisel olulise arengusammu. Kahes kõige raskemaks peetud liiklussituatsioonide testis saavutas TI jalakäijate käitumise ennustamisel 67-protsendilise täpsuse. Tulemus on tähenduslik.
Erinevalt robotiga vestlemisest on jalakäijate käitumise ennustamine vahetult elu ja surma küsimus. Tegemist on isegi inimeste jaoks tõeliselt keerulise ülesandega. Kõnniteeserva poole liikuja võib kavatseda astuda autoteele või olla lihtsalt keskendunud oma telefonile, ülekäigurajal seisev laps võib ootamatult jooksma hakata jne.
Tulemus ei kirjelda seda, nagu oleks TI hakanud mõistma ühtäkki vaimuteooriat. Võib-olla polegi see eesmärk, kuid just sel puhul on põhjust ärevuseks. Teadmata, millele TI otsustamisel toetub, tekib kõrge riskiga valdkondadesse uus risk. Näiteks panga laenuotsustes, kindlustushindade määramisel, politseitöös või töölevõtmisel võib otsus rajaneda hoopis teistmoodi inimese käsitlusele võrreldes meile mõistetavaga.
Tekib huvitav paradoks, milles TI on inimese mõtete lugemiseks samal ajal liiga nõrk ja tugev. Nõrgal TI-l puudub teooria inimmõistusest. Samal ajal kogub ja seostab see käitumuslike signaalide tulva, mida inimesed ise enda puhul ei teadvusta.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.