VÄIKE SELTSKOND: Enamus ühiskonda ei pea normaalseks teiste alastipiltide vaatamist ilma loata, kirjutab Ivar Krustok.
FOTO: Kollaaž | Delfi Meedia
On raske uskuda, et Eesti, mis armastab end maailmale esitleda kui arenenud digiriiki, on tegelikult oma seadusandlusega jäänud aastate taha. Kui Ühendkuningriigis on alates 2015. aastast karistatav nn kättemaksuporno (revenge porn) ning 2023. aastast ka tahtevastane süvavõltsingute ehk deepfake’i pornograafia tootmine ja levitamine, siis Eestis võib ohver Ekspressi loo näitel kogeda politseilt vaid õlakehitust ja süüdistust enda suunal. Juhtumid, kus naiste intiimseid fotosid ilma loata jagatakse, võivad jõuda hoopis tsiviilkohtusse – kallisse ja keerulisse protsessi, kus kannatanu peab ise otsima advokaati, maksma riigilõive ja tõestama, kes tema pilte levitas. Kriminaalkaitset, mis peaks olema enesestmõistetav, ei ole.