Ciao Bella! Vsjo horošo? (Tere, kaunitar! Kõik kenasti? – K. K.)
Nii kõnetab mööda kõnniteed lähemale astunud lüheldane mees puhvjopes noorukest naisterahvast, kes paistab olevat sisseviskajana ametis ühe restorani ees. Mees naeratab, puudutab sõbralikult naise külge ning viimasele paistab see isegi meeldivat. Nad kaugenevad vesteldes nagu tuttavad ja ülejäänud lauseid ma ei kuule. Kuid kohaks pole ei Rooma ega Moskva. Ma joon oma 5.50 maksvat tillukest espressot Tallinnas Raekoja platsil.