Saates tuli erakondade rahastamise küsimus teemaks erakonna Isamaa praeguse kriminaalmenetluse näitel.
Urmas Reinsalu sõnul on Isamaa majapidamine korras, ent erakond võtab olukorda siiski väga tõsiselt.
Lauri Läänemetsa sõnul vajaks Eestis kõik erakonnad sellist sisemist debatti.
“Võimu ja raha monopoliseerimine on alati halb. See on ka põhjus, miks sotsiaaldemokraadid on riigikogus teinud ettepaneku, et üks inimene ei saaks aastas ühele erakonnale üle 100 000 euro annetada. Kui erakond jääb väga suurtest summadest sõltuvaks, siis sellel on mõju ja see mõju kandub lõpuks selle erakonnaga valitsusse edasi,” ütles Läänemets.
“Andmata hinnangut erakonnale Isamaa, siis ma arvan, et see debatina iga erakonna puhul tegelikult meil oleks ühiskonnas vaja läbi pidada,” lisas Läänemets.
Mihhail Kõlvart tõdes samuti, et erakondade rahastamises on probleem. “Seadus ei ole piisavalt läbimõeldud. Teine asi, mida me peame tunnistama, on see, et me kardame sellega tegeleda, sest me saame aru, et see teema ei ole populaarne,” lausus Kõlvart.
“Võib-olla oleks vaja kokku leppida. Tuleks võtta aluseks näiteks ka õiguskantsleri analüüs ja öelda, et süsteem peab olema ühtne – kõigil peab olema võimalus [erakondi] toetada, sealhulgas ka juriidilistel isikutel, aga see peab olema läbipaistev ja kõigil peaks olema ka ühtsed võimalused näidata, kuidas raha kasutatakse,” sõnas Kõlvart.
Joller oli nõus, et teemat oleks vaja arutada, aga nimetas Isamaa kolmapäeval korraldatud pressikonverentsi demogoogiliseks sammuks ja avalikkusega manipuleerimiseks.
Nimelt kutsus Isamaa kolmapäeva hommikul kokku pressikonverentsi, et tutvustada erakonna tellitud õigusanalüüse, mis peaks näitama, et Isamaa vastu esitatud kahtlustus keelatud annetuse vastu võtmises on alusetu.
Kristina Kallas tunnistas, et Eestis on väga palju ebaselget praktikat erakondade rahastamises.
“Erakondade rahastamise järelevalve komisjon on pidanud oma kaasustega hakkama lahendama asju, mida seadusandja ei ole tahtnud lahendada. Seesama SALK-i juhtum, see Isamaa juhtum, Jevgeni Ossinovski jäähokireklaami juhtum. ERJK on läinud neid asju kahjuks kaasuste peal lahendama ja me kõik lahendame neid asju täna kohtus. Tegelikult peaks neid asju lahendama riigikogus ja seal need kokku leppima,” kommenteeris Kallas.
Helme ütles omaltpoolt, et ta ei saa aru, miks erakonna liige ei tohi erakonna maailmavaadet rahaliselt toetada.
“Kogu see jant hakkas peale, kui Parvel Pruunsild otsustas ka EKRE-t rahastada päris suure summaga. Ja siis algas tal see erastamise probleem Tartus ERM-i vana majaga ja nüüd on ta kumuleerunud veel edasi Isamaa ebaseadusliku rahastamise süüdistusega. Seda teevad inimesed prokuratuuris, kes on jäänud vahele kohtus fabritseeritud tõendite esitamisega ja kohtunikud on neid eemaldanud protsessidest. Teevad inimesed, kes on ise seadust rikkunud, aga töötavad prokuratuuris edasi. Siin on hallid alad mitte ainult rahastamises, vaid ka õiguse mõistmises,” ütles Helme.
Eelmisel nädalal ütles reformierakondlasest rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev ERR-ile antud intervjuus, et nädal varem riigikogus vastu võetud seadus, mis langetab kaughasartmängumaksu, sündis Eesti 200 väljapressimise tulemusena.
Karmen Joller ütles, et ta ei ole kordagi valitsuskoalitsioonis tundnud, et keegi survestaks midagi toetama ja oleks kedagi “pantvangi” võtnud. “Seda ei ole kordagi olnud. Meil on väga hea koostöö valitsuses, tõesti on,” ütles Joller.
Jolleri sõnul läheks osa kaughasartmängumaksust tulevast rahast ka sõltuvusravisse.
Mart Helme ütles, et kaks Eesti 200 fraktsiooni liiget käisid eelnõule ka EKRE toetust küsimas ja ütlesid, et kui see eelnõu läbi ei lähe, siis on selle valitsuse lõpp. “Ma ei hakka nimesid nimetama, kaks teie fraktsiooni liiget kinnitasid, et see on teile eksistentsiaalse tähtsusega,” ütles Helme.
Helme kutsus presidenti üles seadust tagasi lükkama.
Urmas Reinsalu sõnul on ta kuulnud kahe Reformierakonna fraktsiooni liikme käest, et selline ähvardus on tõsi. Ta lisas, et see põhjustas sündmuste jada, mis viib reaalse kahjuni Eesti inimestele. “Libliku tiivalöök. Algul pressis välja Eesti 200, teisena pressis välja omakorda vasturünnakuna Mart Võrklaev võttes ära Eesti laevandusettevõtetelt hüvitise selle eest, et CO2 tagasiulatuv maks on kehtestatud Eesti laevandusettevõtetele. Liblika tiivalöök. Aga kes pihta saab? Tavaline, korralik ja aus Eesti inimene. Nädalavahetusel teatas Tallinki ametiühing, et tõenäoliselt peab Tallink selle otsuse tõttu koondama 300 inimest,” lausus Reinsalu.
Joller vastas, et ka Isamaalt on tulnud sarnaseid liblika tiivalööke, tuues näites e-sigarettide lobi teema.
Kristina Kallase sõnul lahendaks Tallinki probleemi laevanduse toetusmeetme ümberdisainimine. “Jaanuarikuus tuleb kliimaministeerium selle ettepanekuga välja, mismoodi seda ümber disainiga, nii et seal mingit traagikat ei tasu otsida,” sõnas Kallas.