„Ma olen täna siin, et öelda, kus NATO seisab ja mida me peame tegema, et peatada sõda enne, kui see algab. Ja et seda teha, peame me ohu kohta kristallselgelt väljenduma: meie oleme Venemaa järgmine sihtmärk ja me oleme juba ohus,“ ütles Rutte, vahendab Guardian.
Rutte märkis, et kuigi NATO Haagi tippkohtumise otsus kiirendada kaitsekulutuste tõstmist oli teretulnud, ei ole praegu aeg enese õnnitlemiseks.
„Ma kardan, et liiga paljud on vaikselt enesega rahulolevad. Liiga paljud ei tunne pakilisust. Ja liiga paljud usuvad, et aeg on meie poolel. Ei ole. Aeg tegutseda on nüüd. Liitlaste kaitsekulutused ja tootmine peavad kähku kasvama. Meie relvajõud peavad saama, mida nad vajavad, et meid väljaspool ohtu hoida,“ ütles Rutte.
Rutte sõnul on Venemaa muutunud NATO ja Ukraina vastu veelgi jultunumaks, hoolimatumaks ja jõhkramaks.
„Külma sõja ajal hoiatas [USA] president [Ronald] Reagan kurjuse impeeriumi agressiivsete impulsside eest. Täna on president Putin jälle impeeriumi ehitamise asja ajamas,“ ütles Rutte.
Rutte hoiatas, et oma moonutatud ajaloonägemuses usub Putin, et teiste vabadus ähvardab tema võimukantsi ja et teised tahavad Venemaad hävitada.
Rutte ütles, et Hiina on Venemaa „päästenöör“, kes võimaldab agressiivset liini edasi ajada. Seda toetavad ka Põhja-Korea ja Iraan.
Rutte kiitis USA presidenti Donald Trumpi, öeldes, et too on ainus, kes saab Putini läbirääkimiste lauda.
„Nii et paneme Putini proovile. Vaatame, kas ta tahab tõesti rahu või eelistab ta tapatalgute jätkumist,“ ütles Rutte.
Rutte sõnul on tähtis, et kõik jätkaksid Venemaale surve avaldamist ja tõeliste sõja lõpetamise püüdluste toetamist.
Rutte kirjeldas teoreetilist stsenaariumi Euroopa jaoks, kui Putin Ukrainas oma tahtmist saaks.
„Ukraina Vene okupatsioonisaapa all, tema väed surumas vastu pikemat piiri NATO-ga, oluliselt suurenenud meievastase relvastatud rünnaku oht. See nõuaks tõeliselt gargantualikku nihet meie heidutuses ja kaitses. NATO peaks suurendama oluliselt oma sõjalist kohalolekut idatiival ja liitlased peaksid minema palju kaugemale ja kiiremini kaitsekulutustes ja tootmises. Sellise stsenaariumi korral igatseksime me päevi, kui 3,5% SKP-st tuumikkaitsele oli piisav. See arv kasvaks tohutult ja koos sellega vahetu oht, me peaksime tegutsema kiiresti. Oleksid erakorralised avalike kulutuste eelarvekärped, majanduslik segadus ja edasine finantssurve. Selle stsenaariumi korral oleksid valusad loobumised vältimatud, aga absoluutselt vajalikud meie inimeste kaitsmiseks. Nii et ärgem unustagem, et Ukraina julgeolek on meie julgeolek,“ ütles Rutte.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (16)