Kõige tõenäolisemaks hindab raport hübriidrünnakuid Euroopa kriitilisele taristule, nagu neid on selgi aastal juba korduvalt ette tulnud. Suutlikkus neile reageerida on Euroopa Liidule kõige põletavam väljakutse ka järgmisel aastal.
Ekspertide hinnangul ei ole EL selle ohu tõrjumiseks piisavalt valmistunud. Suurendada oleks vaja niihästi võimekust taristut kaitsta kui ka seda kiiresti parandada, samuti rajada varusüsteeme seal, kus see on võimalik.
Eestile on kindlasti suurimaks hübriidohuks rünnakud energiataristule. Alternatiivsete elektriallikate olemasolu võiks kuuluda kõigi asutuste ja majapidamiste arsenali. Võimalikud ränderünnakud eeldavad võimet mobiliseerida kiiresti piiridele piisavad jõud. Küberrünnakute puhuks on kindlasti oluline hoida käepärast piisav varu sularaha ja patareitoitega taskuraadio. See loetelu ei ole ammendav, valmis tuleb olla ootamatusteks ja säilitada rahulik meel neile reageerimisel.
Raport näitab Euroopa Liidu sõltuvust USAst julgeoleku tagamisel. Ja kuigi vahetu oht tuleneb USA poliitika muutumisest, peitub ohu põhjus Euroopa enda arengutes.
Võibolla mitte väga üllatavalt hindab raport aga kõige suurema mõjuga ohuteguriteks Euroopale Donald Trumpi välispoliitika võimalikke tagajärgi: esiteks USA taganemist Euroopa liitlastele antud julgeolekugarantiidest ning teiseks Venemaale soodsa relvarahu sõlmimist sõjas Ukrainaga. Mõlemal puhul kasvaks oluliselt Venemaa agressiooni laienemise võimalus.
Need raporti ohuhinnangud näitavad Euroopa Liidu kriitilist sõltuvust USAst julgeoleku tagamisel meie maailmajaos. Teiste sõnadega – raport toob välja Euroopa liidu sõjalise nõrkuse vastasseisus Venemaaga. Ja kuigi vahetu oht tuleneb USA poliitika muutumisest, peitub ohu põhjus Euroopa enda arengutes.