62-aastane Orbán tõstatas presidentaalse süsteemi kehtestamise väljavaate pärast eelmisel kuul Valges Majas oma suure eeskuju Donald Trumpiga kohtumist, öeldes, et see plaan on „alati laual“.

Ungari parlament kiitis aga kolmapäeval heaks Orbáni erakonna Fidesz eelnõu, mis muutis parlamendi jaoks presidendi ametist tagandamise edaspidi raskemaks.

Budapestis räägitakse Bloombergi sõnul, et Orbán ei kavatse vaikselt lahkuda, kui ta peaks kevadel 20 aasta jooksul esimesed valimised kaotama.

Põhiseaduse muutmise võimaluse suhtes on valvel ka opositsioonierakond Tisza, mille juht Péter Magyar oli kunagi Fideszi tippjuhtkonnaga lähedastes suhetes. Ühe allika sõnul on presidendile võimu andmine üks paljudest stsenaariumidest, mida Tisza ei ole välistanud.

Orbán ütles eelmisel kuul, et kaalus üleminekut presidentaalsele süsteemile pärast iga oma viimast nelja suurt valimisvõitu, aga otsustas siiski seda mitte teha.

Sama võimas valimisvõit paistab praegu aga ebatõenäolisena, mistõttu võib Orbán ümber mõelda.

Kui Fidesz peaks aprillikuised valimised ikkagi võitma võiks Orbán hakata valitsema presidendina, jättes igapäevased valitsusasjad näites usaldusväärsele liitlasele, ambitsioonikale ehitus- ja transpordiministrile János Lázárile. Orbán keskenduks rohkem välispoliitikale, mille eest on teda viimasel ajal elukalliduse tõusu kriisi pärast Ungaris kritiseeritud.

Kui Orbán peaks valimised kaotama, saaks ta presidendina takistada Magyari püüdlusi muuta Ungari kurssi. Ühe Bloombergi allika sõnul oleks see tee siiski riskantne, sest seda peetaks rahva tahte vastu minemiseks.

Tähtis on aeg. Et uut ülekaalukat võitu ei ole oodata, peaks Orbán enne valimisi ära kasutama Fideszi praeguse superenamuse parlamendis. Tseremoniaalset presidenti valib Ungaris parlament. Lisaks sellele peaks praegune president, Fideszi liitlane ja põhiseaduskohtu endine kohtunik Tamás Sulyok tagasi astuma. Sulyoki ametiaeg lõpeks muidu alles 2029. aastal.

See tähendab, et mistahes üleminek presidentaalsele süsteemile peaks toimuma järgmise aasta alguses, märkis Berliinis asuva Saksamaa Marshalli Fondi Kesk-Euroopa direktor Dániel Hegedűs.

„See oleks hädaplaan Orbáni süsteemi päästmiseks, tunnistus, et seda ei saa teha valimiskasti kaudu,“ ütles Hegedűs. „See on riskantne, aga seda ei saa välistada.“

Orbán on pärast 2010. aastal uuesti võimule tulekut valimisreeglid ümber kirjutanud, vähendanud parlamendiliikmete arvu ja joonistanud ümber valimisringkonnad.

Orbánile tuleb praegu kasuks ka see, et Euroopa Liidul on palju tõsisemaid probleeme kui tema. Trump nimetas teda aga eelmisel kuul „suurepäraseks juhiks“.

Pärast Washingtonis käimist kiitis Orbán presidentaalset süsteemi. Ta ütles novembris Ungari telejaamale ATV, et USA-s Trump „ütleb, et mina tahan seda ja teie mõelge välja, kuidas“.

Orbán lisas, et on ammu sellise asjakorralduse peale mõelnud: „Küsimus on siin ja praegu meie ajaloo ja teadmiste ja meie ees olevate väljakutsete juures, mis on ungarlaste jaoks parim.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (32)