Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles 28. septembril ÜRO Peaassambleel maailma juhtidele, et Moskval pole mingit kavatsust rünnata Euroopa riike, hoiatades samal ajal, et igasugune agressioon Venemaa vastu saab otsustava vastuse.
“Venemaal pole kunagi olnud ega ole selliseid kavatsusi,” ütles Lavrov, viidates väidetele, et Moskva võiks rünnata NATO riike. “Kuid igasugune agressioon minu riigi vastu saab otsustava vastuse.”
Sarnaseid teateid on Venemaa avaldanud varemgi. Moskva eitas korduvalt Ukrainasse sissetungi plaanimist, kuid 24. veebruaril 2022 algatasid Venemaa väed õhurünnakuid ja maapealset rünnakut mitmest suunast – Valgevenest Kiievi suunas, Krimmist lõunas ja okupeeritud Donbassist Harkivi suunas.
USA president Donald Trump ütles ajakirjanikele selle nädala alguses, et tema arvates suudab Ukraina tagasi võita kogu Venemaale kaotatud territooriumi – see on märkimisväärne kõrvalekalle varasematest märkustest, mis viitasid sellele, et Kiiev võib olla sunnitud maad loovutama. Trump tegi oma avalduse pärast kohtumist president Volodõmõr Zelenskiga ÜRO kohtumise raames.
Lavrov kordas Moskva väidet, et riik on endiselt avatud läbirääkimistele.
“Venemaa on olnud ja jääb avatuks läbirääkimistele konflikti algpõhjuste kõrvaldamiseks. Oleme korduvalt teinud ettepanekuid leppida kokku õiguslikult siduvates julgeolekugarantiides,” ütles ta, süüdistades Kiievit ja liitlasi dialoogist keeldumises.
Ta süüdistas NATO-t ka katses kogu Euraasia sõjaliselt ümber piirata ning ütles, et nii alliansil kui ka EL-il ei tohiks olla mingeid kahtlusi Venemaa valmisolekus ohu korral sõjaliselt reageerida.
Venemaa välisminister Sergei Lavrov võttis sõna ajal, mil Euroopas on kasvav mure NATO õhuruumi loata lendude pärast. Alliansi hävitajad tulistasid hiljuti Poola kohal alla droone ning Eesti teatas Vene hävitajate sisenemisest õhuruumi.
Venemaa on süüdistused ümber lükanud, väites, et droonid ei sihtinud Poolat ja süüdistades Ukrainat signaalide segamist nende kursilt kõrvalekaldumises. Moskva lükkas ümber ka Eesti väited õhuruumi rikkumiste kohta. Euroopa ametnikud peavad aga intsidente tahtlikeks provokatsioonideks, mille eesmärk on testida NATO reaktsiooni.
Saksamaad sarjanud Lavrov vihjas selle natsiminevikule
Vene välisminister vihjas laupäeval, et Saksamaa on naasmas oma natsiminevikku, rünnates teravalt kantsler Friedrich Merzi, kes on asunud suurendama riigi kaitsekulutusi.
Lavrov mõistis hukka Merzi väidetavalt militaristliku retoorika. Merz on korduvalt väljendanud kahetsust Saksamaa natsikuritegude pärast ning on kaitsekulutuste suurendamise põhjendusena viidanud Venemaa sissetungile Ukrainasse.
“Kantsler teatas uhkelt, et tema eesmärk on taas muuta Saksamaa Euroopa peamiseks sõjaliseks veduriks,” ütles Lavrov ÜRO-s toimunud pressikonverentsil.
“Kui natsismi, fašismi, holokausti ja genotsiidi kuritegusid toime pannud riigi esindaja ütleb, et Saksamaast peab saama suur sõjaline jõud, on tal ilmselgelt kärbunud ajalooline mälu ja see on äärmiselt ohtlik,” sõnas Lavrov.
Saksamaa, mis kunagi vedas Venemaaga tehtavat koostööd, sealhulgas energeetika vallas, muutis pärast Moskva 2022. aasta sissetungi Ukrainasse järsult kurssi ja on saanud üheks Kiievi peamiseks toetajaks.
Merz on kutsunud Euroopat üles oma kaitsekulutusi suurendama, kuna kardetakse, et Ühendriigid distantseeruvad president Donald Trumpi juhtimisel oma ajaloolistest kohustustest alliansi ees.