BTA Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja ja sõiduõpetaja Tõnis Adra sõnul on sügisest kevadeni Eesti juhtidel juba ainuüksi pimeda tõttu piiratud nähtavus. «Inimsilm ei ole loodud pimedas liiklemiseks: kontrastitaju on nõrk, vaateväli kitseneb ja näiteks tumedates riietes jalakäijat eristame sageli alles siis, kui juba ohtlikult lähedal oleme,» ütleb Adra.
Liikuva juhi vaateväli on üllatavalt kitsas
Seistes on inimese nägemisväli ligikaudu 180 kraadi, kuid kiiruse kasvades aheneb see kiiresti. Kiirusel 80 km/h näeb juht vaid umbes 60 kraadi ulatuses ning ülejäänu jääb tema tajust välja.
«Juhtidena peame teadvustama, et mida kiiremini sõidame, seda vähem ümbritsevat näeme ning seda vähem jääb aega reageerimiseks,» rõhutab Adra ja lisab, et selles kontekstis peab ütlus, et suur kiirus teeb pimedaks tõesti paika.
Lisaks on silmadel vaja aega, et pimedusega kohaneda. Vastutuleva auto tugev valgus võib juhti 2–5 sekundiks pimestada ning täielik kontrastitaju taastub alles poole minutiga. Ka mõne sekundi jooksul jõuab auto liikuda kümneid meetreid.
Põhjus, miks inimesed pimedas halvemini näevad, peitub silma anatoomias. Hämaras töötavad silma kepikesed annavad vähem detailset pilti ning värvieristus ja kontrastitaju langevad.
«Olen ise osalenud katses, kus jalakäija seisab tee ääres tumedates riietes ning näeb autotuledes veel ajalehe tekstigi lugeda, kuid autojuht ei suuda teda enam lähitulede valguses muust ümbritsevast eristada,» jagab sõiduõpetaja ning rõhutab, et helkur ei ole aksessuaar, vaid elupäästja.