Ukraina ründas annekteeritud Krimmis naftahoidlat ja mitmeid Venemaa energiarajatisi | Välismaa

Laupäeva õhtust alates on Venemaa väed pommitanud mitut Dnipropetrovski oblasti linnaosa, tekitades kahju tsiviilinfrastruktuurile.

Dnipropetrovski oblasti sõjaväe tegevjuht Vladõslav Haivanenko teatas rünnakutest Telegramis, vahendab Ukrinform.

“Pavlohradi rajooni Mežõritšja kogukonnas sai raketirünnaku tagajärjel kahjustada toitlustusettevõte. Nikopoli rajoonis kasutasid Vene väed droone ja pommitasid piirkonda ka suurtükiväega. Rünnaku alla sattus rajooni keskus, samuti Marhanetsi ja Pokrovske kogukonnad,” seisis avalduses.

Rünnakute tagajärjel puhkes tulekahju. Tules hävis eramu ja veel kaks said kahjustada. Samuti said kahjustada autod ja tabati elektriliini.

Uuendatud teabe kohaselt said eile õhtul rajooni vastu toimunud rünnakutes kahjustada veel kaks kohalikele elanikele kuuluvat kodu ja kõrvalhoone.

Sõnelnõkove rajooni Slavhorodi ja Bohynivka asulates ründas vaenlane mehitamata õhusõidukitega, süüdates eramaja hoovi.

Laupäeva hilisõhtul kohtus plahvatusi okupeeritud Krimmis, Simferopoli lähedal asuvas naftahoidlas, Venemaal Veliki Novgorodis asuvas keemiatehases ja mitmetes energiarajatistes, vahendas pühapäeval Kyiv Independent.

Meedia teatel tabasid droonid väidetavalt naftahoidlat Urjupinski lähedal Volgogradi oblastis ja elektrijaama Smolenskis.

Venemaa võimud teatasid seoses Simferopoli plahvatustega 41 droonist okupeeritud Krimmis, teatas Ukraina-meelne Telegrami kanal Crimean Wind.

Telegrami kanali Exilenova+ teatas droonirünnakust Akroni keemiatehasele Veliki Novgorodis ning sündmuskohalt võis näha suitsu tõusmas.

Üksikasju ei ole veel võimalik kinnitada ja Ukraina sõjavägi pole rünnaku kohta veel kommentaare andnud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma laupäevaõhtuses pöördumises, et lähipäevil on kavas mitmeid kohtumisi USA ja Euroopa partneritega, et arutada rahu vundamenti – poliitilist kokkulepet, mille eesmärk on sõja lõpetamine, vahendas Ukrinform.

“Valmistume praegu kohtumisteks USA poolega ja meie Euroopa sõpradega. Berliinis toimub palju üritusi,” ütles president.

Zelenski märkis, et Rustem Umerov ja Ukraina läbirääkimismeeskond annavad ülevaate juba toimunud kontaktidest. Presidendi sõnul töötavad relvajõudude peastaabi ülem kindralleitnant Andrii Hnatov koos Ukraina kaitse- ja julgeolekusektori esindajatega välja Ukraina ja tema kodanike julgeolekugarantiide üksikasju.

Samal ajal peavad Ukraina valitsusametnikud kõnelusi Ühendriikide ja Euroopaga Ukraina reaalse sõjajärgse taastamise ja arengu osas.

Kõige olulisem punkt, rõhutas Zelenski, on see, et ta kohtub USA presidendi Donald Trumpi saadikutega ning peab Euroopa partnerite ja paljude juhtidega arutelusid sõja lõpetamise poliitilise kokkuleppe üle.

“Võimalus on praegu märkimisväärne ja see on oluline iga meie linna, iga meie Ukraina kogukonna jaoks. Töötame selle nimel, et Ukraina rahu oleks väärikas ja et tagada garantii – ennekõike garantii, et Venemaa ei naase Ukrainasse kolmandaks sissetungiks,” rõhutas riigipea.

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 188 490 (võrdlus eelmise päevaga +710);

– tankid 11 410 (+1);

– jalaväe lahingumasinad 23 721 (+7);

– suurtükisüsteemid 35 041 (+9);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1567 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 1259 (+1);

– lennukid 432 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 90 124 (+440);

– tiibraketid 4073 (+13);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 69 798 (+81);

– eritehnika 4026 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.