Hendrik Agur teeb neile teravalt etteheiteid selle eest, et nad pole aastakümnete jooksul täitnud seadusest tulenevat kohustust, et põhikooli lõpetajal peab olema eesti keele oskus vähemalt B1-tasemel.
Avaldame Hendrik Aguri pöördumise muudatusteta täies mahus.
Tahaksin küsida paljude Ida-Virumaa ja ka mujal Eestis (peamiselt siis Tallinna, Tartuga on hästi) veel tegutsevate nn üleminekukoolide ehk tegelikult endiste vene koolide juhtidelt: kas te ostate oma õpilastele, kes lõpetavad teie koolid, Venemaa viisad ja suunate nad Venemaa kutsekoolidesse õppima?
Gümnaasiumidesse neil niikuinii asja ei ole, sest eesti keelt nad ei oska. Me näeme seda praegu umbes poole koolitäie (asume Jõhvis, Sillamäel ja Narvas) noorte pealt, kes lõpetsid vene põhikoolid aastal 2025.
Halloo! Ärgake! Nüüd ei ole ka kutsekoolides, sh Ida-Virumaal, enam venekeelset kutseõpet. Kuhu te nad saadate enda arvates? Te lükkate jätkuvalt, sh aastal 2025, oma põhikoolist üle müüri umbkeelsed noored, kes ei oska sõnagi eesti keelt. Ja neid on palju. Tõsi, on ka neid, kes on B1 saavutanud – jaa, paberi järgi kõik… tegelikult rõhuv vähemus.
Kas te üldse saate aru koolijuhid, vene põhikoolide koolijuhid, milline vastutustundetus on lasta koolist välja umbkeelseid noori?
Ma ei räägi praegu eesti-keelsele õppele üleminekust ja nendest põhikoolides õppijatest, kes täna on jõudnud kolmandatesse ja viiendatesse klassidesse ning kellest esimene nö eesti keelt oskav lend jõuab 2030. aastal gümnaasiumisse ja rakenduskeskharidusse. Ka need õppijad, kes täna õpivad kuuendates, seitsmendates, kaheksandates ja üheksandates klassides, peavad seaduse järgi lõpetama põhikooli vähemalt B1-tasemel eesti keele oskusega.
Aga te ei täida seda. Te petate oma õpilasi, vanemaid ja riiki. Lükkate üle müüri noori, kellel on eesti keeles minimaalselt võib olla heal juhul nõrk A1-tase või lausa olematu keeleoskus, ja vaatate rahulikult pealt, kuidas nad edaspidi „ise hakkama saavad“. Õieti teid ei huvita. Mida te teinud olete? Õieti, miks te ei ole olnud oma ülesannete kõrgusel? Kas te üldse saate aru koolijuhid, vene põhikoolide koolijuhid, milline vastutustundetus on lasta koolist välja umbkeelseid noori? Ja ometi olete te oma allkirjaga lõputunnistusel kinnitanud, et teie põhikooli lõpetanu valdab eesti keelt tasemel B1. Ei ole ju nii! Ma näen seda. Õpilane ei oska küsida tunnis WC-sse, ei saa aru, kui talle öelda: “Palun, vala omale teed, termos on siin” või “Sinu klassiruum asub koridori lõpus.” Aamen. Kas te valdate üldse teemat, koolijuhid? Halloo! Ja ärge palun tulge rääkima, et kust ma need õpetajad võtan ja nii edasi. Teie hool ja vastutus on, kõik on teie korraldada, kui teil on selleks tegelik soov. Ja hoiakud. Ja väärtusruum. Kas on? Kahtlen. Tulemusi ju ei ole. Ja muide, meie piirkonna vene põhikoolide lõpetajate inglise keele oskus on ka pea olematu, samuti on nõrk matemaatika.
Need lapsed ei ole süüdi. Tõsi, nende keelekeskkond kodus või väljaspool kooli on samuti nõrk või olematu, kuid seda enam on kool – tihti see ainus – koht, kus noortele riigikeel selgeks õpetada ning luua eesti keele- ja väärtusruum.
Vene põhikoolide koolijuhid ja nende koolide koolipidajad, teil lasub vastutus. Omavalitsused, võtke ennast kokku, kehtestage end ja vahetage välja need juhid, kes ei seisa Eesti riigi ega noorte eest. Võimestamiste, kohandumiste ja muude moodsate sõnakõlksude aeg on läbi. Tuleb õpetada riigikeel päriselt selgeks. Kogu lugu.
Kuidas ma julgen siin sellist hullu kriitikat teha? See on veel tegelikult liiga lahja, hillitsetud ja vägisi surutud viisakuse raamidesse.
Võib arvata, et pälvin sellise negativistliku postitusega nii mõnegi koolijuhi põlguse. Võib olla ka viha. Kahju. Mul on sellest ausalt öeldes ükskõik, sest muretsen rohkem nende tuhandete noorte pärast, kelle võimalusi elus ja Eestis (ja mujal) hakkama saamiseks on kahandatud mõned kümned koolijuhid ja pidajad, kes ei ole oma töösse ja õpilastesse suhtunud vastutustundega.
Kuidas ma julgen siin sellist hullu kriitikat teha? See on veel tegelikult liiga lahja, hillitsetud ja vägisi surutud viisakuse raamidesse (käsi nagu oleks taskus rusikas ja tahaks hoopis vängemalt öelda). OLEN põllul – keset põldu – Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse juhina ning ma tean, millest räägin. Kavandame seetõttu oma koolis radikaalset reformi.
Võtame ette selle töö, mida te ei ole aastaid (õieti, mitte kunagi) teinud. Teeme tavalisse õppetöösse pika pausi, õpetame enne eesti keele selgeks ja siis läheme edasi. Enam teisiti ei saa.Milline võiks olla toimiv lahendus? Tuleks riigistada Ida-Virumaa põhikoolid. Või kogu põhiharidus. Riik on koolipidajana usaldusväärne ja teeks selle asja lõpuks korda.