Jassi Zahharov ja Mihhail Gerts Autor/allikas: Sten Teppan/ERR
Seekordne “Käbi ei kuku…” on üsna erakordne. See on küll isa ja poja (ning nende lähedaste) lugu, ainult et bioloogiline side nende vahel puudub. Aastaid perega Saksamaal elanud, aga Festival TubIN tõttu sügiseti ikka Eestisse sattuv dirigent Mihhail Gerts on sündinud Tartus. Tema ema on kontsertmeister, pianist ja hääleseadja Zoja Hertz, kuid “päris” isa asemel kasvatas teda Jassi Zahharov.
“Jassi on alati soosinud, et ma suhtleksin ka oma päris isaga. Ma arvan, et isegi tänases kärgperede kontekstis on see haruldane, et inimene niivõrd isetuna seda toetab,” räägib Mihhail, kes oli neljane, kui vanemad Zoja ja Boris lahutasid.
Enam kui poolsada aastat ooperilavadel tegutsenud Jassi põhimõtted on kujundanud tema lapsepõlv ja selle kõige tähtsam inimene – tema vanaema.
Varasemates intervjuudes on Jassi kirjeldanud lapsepõlve sõnaga “keeruline”, aga nüüd avab ta esmakordselt dramaatilised ja pisarateni liigutavad üksikasjad oma kõige õrnematest aastatest.
Mihhail Gertsi ja Jassi Zahharoviga vestleb Sten Teppan.