Kuigi ootused olid kõrged ja ilm mängis mitmel pool kriitilisel hetkel vingerpussi, jõudis lõpptabelisse koguni 47 põldu – muljet avaldav näide Eesti põllumeeste sihikindlusest. Rekordid jäid sel aastal küll napilt püstitamata, ent just sellistel keerulistel hooaegadel paistavad tõelised meistrid eriti selgelt silma. Tõnis Riisk oma põldoasaagiga jõudis pea rekordini ning kinnitas, et järjepidevus ja oskuslik agronoomitöö tasuvad alati ära.
Eriliseks tegi tänavuse aasta ka õlikanepi esmakordne lisandumine võistlusklassi. Iga uus kultuur avab uksed võimalustele ja loob põllumeestele täiendava väljundi oma teadmiste proovilepanekuks. Esimese katse puhul võib iga tulemust pidada omamoodi rekordiks – märgiks, et meie põllumehed on valmis uuendusteks ja julguseks oma tootmist mitmekesistada.
Sellised osalejad näitavad, et Eestis on kasvamas põlvkond põllumehi, kes ei pelga katsetada ega arendada oma erialast meisterlikkust.
Eriauhinnana välja antud stipendiumi pälvis Edith Saks – tunnustus, mis ei sümboliseeri ainult tänavusi saavutusi, vaid ka potentsiaali, millele Eesti põllumajanduse tulevik toetub. Ning loomulikult väärivad esiletõstmist kõik parimate tiitlid pälvinud viljelejad.
Tänavune viljelusvõistlus kinnitab, et Eesti põllumajandus on tugev, mitmekesine ja uuendusmeelne. Rekorditel on oma väärtus, kuid veel olulisem on püsivus, julgus ja oskus näha igas väljakutses uut võimalust. Just seda meie põllumehed tänavu tegid – ning see teeb neist kõigist võitjad.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)