„President Zelenskõi, erisaadik Witkoffi, Jared Kushneri ning USA ja Ukraina delegatsioonide kohtumine Berliinis kestis üle viie tunni,“ avaldati Witkoffi X-i lehel eile. „Esindajad pidasid põhjalikke arutelusid 20-punktilise rahuplaani, majanduslike tegevuskavade ja muu üle. Tehti palju edusamme ja nad kohtuvad uuesti homme (esmaspäeva) hommikul.“
Saksa väljaanne Handelsblatt teatas, et läbirääkimiste üksikasjad ei ole veel avalikustatud. „Siiski on selge, et USA valitsus on vähemalt esialgu tunnistanud Berliini läbirääkimiste eduväljavaateid,“ märkis Handelsblatt. Väljaande teatel näitab USA edulootust see, et delegatsioon üldse Berliini saadeti.
Varasemalt oli Valge Maja jätnud läbirääkimistel osalemise lahtiseks. Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles eelmisel nädalal, et Trump on nii Kiievis kui ka Moskvas äärmiselt pettunud. „President on selle sõja mõlemas pooles äärmiselt pettunud ja tal on kõrini kohtumistest kohtumise pärast,“ teatas Leavitt. „Ta ei taha rohkem juttu, ta tahab tegusid, ta tahab, et see sõda lõpule jõuaks.“
Leavitt jättis neljapäeval lahtiseks, kas USA delegatsioon osaleb Berliini läbirääkimistel või mitte. „Kui on reaalne võimalus rahukokkulepe allkirjastada, kui me tunneme, et need kohtumised on sel nädalavahetusel väärt kellegi aega Ühendriikides, siis saadame me esindaja.“
Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi peaksid täna pärastlõunal kohtuma Saksa-Ukraina majandusläbirääkimistel. Merz on kutsunud Euroopa riigipead ja valitsusjuhid esmaspäeva õhtuks kantseleisse, teatas Handelsblatt.
Pistorius: USA delegatsiooni koosseis pole just ideaalne
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius kirjeldas läbirääkimiste koosseisu ehk Steve Witkoffi ja Jared Kushneri osalemist mitte just ideaalse variandina, kuid siiski hea märgina. „See on kindlasti kaugel ideaalsest koosseisust sellisteks läbirääkimisteks,“ ütles Pistorius ZDF-i väljaandele „Heute Journal“. „Aga nagu öeldakse, tantsida saab ainult nende inimestega, kes on tantsupõrandal. Ma tervitan väga nende saabumist täna Berliini kõnelustele. See on hea ja vajalik. See on hea märk, alustuseks.“
Pistorius väljendas aga skepsist, et Venemaa president Vladimir Putin aktsepteerib rahuettepanekuid. „Oleme seda varem näinud. Seetõttu ma ei imestaks, kui see nii läheks. Loodan teistsugust tulemust.“
Eile ütles Hollandi peaminister Dick Schoof Süddeutsche Zeitungile, et Euroopa peab olema osaline USA juhitud läbirääkimistel. Ta märkis, et NATO ja Euroopa jaoks on ülioluline olla tihedalt kaasatud ja otsustada meid mõjutavate küsimuste, näiteks julgeolekugarantiide, sanktsioonide ja külmutatud Venemaa varade üle. „Ukraina kohta ei tehta otsuseid ilma ukrainlasteta,“ rõhutas ta.
Schoof peaks saabuma täna Berliini koos Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni, Suurbritannia peaministri Keir Starmeri ja teiste Euroopa riigipeade ja valitsusjuhtidega.
Enne kohtumist vahendas Axios, viidates USA kõrgele ametnikule, et Trumpi administratsioon võib olla valmis pakkuma Kongressi poolt heakskiidetud NATO viienda artikli laadseid julgeolekugarantiisid.
„Ja see on juba meiepoolne kompromiss,“ ütles Zelenskõi, lisades, et sellised Ameerika poole garantiid peab kinnitama USA Kongress. Tema sõnul ei pea Ukraina otsest dialoogi Venemaaga, kuna Moskva seisukohti edastab USA.
Kremli abi Juri Ušakov ütles, et Moskva pole veel Ukraina ja Euroopa rahuplaani muudatusi läbi vaadanud, kuid lisas, et need tõenäoliselt ei ole konstruktiivsed. Ušakov rõhutas, et Moskva on otsustanud territoriaalsetes küsimustes oma seisukohtadele kindlaks jääda.
Kreml on nõudnud mis tahes rahulepingu põhitingimusena Ukrainalt kogu Donetski oblasti loovutamist, sealhulgas territooriumi, mida Venemaa väed pole suutnud vallutada.
Donbassist rääkides ütles Zelenskõi, et ainus õiglane variant oleks relvarahu rindejoone põhimõttel, ja küsimus lahendataks hiljem diplomaatiliste vahenditega. Ta lisas, et iga ettepanek luua „vaba majandustsoon“ või „demilitariseeritud tsoon“ oleks õiglane ainult siis, kui mõlemad pooled oma väed sümmeetriliselt välja viivad.
Tulemas on uued sanktsioonid
Euroopa Liidu liikmesriikide välisministrid peaksid täna Brüsselis toimuval aasta viimasel kohtumisel otsustama Venemaa varilaevastiku vastaste meetmete karmistamise üle. Diplomaatide sõnul lisatakse nimekirja veel umbes 40 tankerit, millel ei lubata Euroopa sadamatesse siseneda. Lisaks kavandatakse sanktsioone, nätieks varade külmutamist, nende vastu, kes toetavad varilaevastiku tegevust.
Handelsblatti andmetel on kavas alustada läbirääkimisi nende riikidega, kelle lipu all varilaevastiku laevad on registreeritud. Ideaalis peaksid nad andma oma nõusoleku, et EL-i riikide mereväejõud saaksid tankereid kontrollida.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (25)