Ajakiri Time valis aasta inimeseks tehisintellekti arhitektid. Uut maailma ehitatakse keset õhku, kus ei kanna keegi turvarakmeid, nendib R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Ajakiri TIME valib aasta inimest alates 1927. aastast. Toona kuulutati aasta meheks lendur Charles Lindbergh, kes lendas esimesena üksi New Yorgist üle Atlandi ookeani Pariisi. Öeldakse, et esimesel on turul eeliseid. Jutt ei käi lenduri, vaid ajakirja loodud konkursi kohta. Toona kõigest nelja-aastane ajakiri pani aluse tänapäevani maailmas aastalõpu toimetamiste keskel tähelepanu saavutavale meediasündmusele. Ajakiri on lisaks tuntud mitme inglisekeelse uussõna loojana, milledest meie kõrvad on tuttavad suurtöösturit tähistava mõistega tycoon.
Aasta tegelase valiku kriteeriumiks pole konkreetse inimese leidmine, vaid otsitakse aasta jooksul pealkirjades domineerinud nn jõudu. Vahet ei tehta kas heas või halvas. Tegemist pole iludusvõistluse ega parimate tunnustamisega. Tiitliga tähistatakse kedagi või midagi, mis kujundas lõppevat aastat. Mõnikord on selleks kangelased, teinekord türannid või ka institutsioonid, liikumised ja isegi asjad. Lõplikus valikus tasubki otsida millegi sümbolit kui määratut nimekandjat.
Tähelepanu on mõjul, nagu seda esindasid mõne aastase vahega Hitler ja Stalin. Ebamugava asjaoluna oleme nende kõrval ka meie. Time valis 2006. aasta inimeseks “sina”, osutusega kõigile meile, kellel põhineb kiiresti tärganud internetikultuur.
Valitud on ka asju. Näiteks 1982. aasta tegija oli arvuti ja sama kümnendi lõpus tänu tärganud ohu teadvustamisele planeet Maa. Lisaks on aasta lõpus tõstetud ajakirjanduslikule pjedestaalile Korea sõja aegseid USA sõdureid, kosmose vallutamisele teed loonud teadlasi, Araabia kevade protestijaid ja #MeToo liikumise nn vaikuse murdjaid.
Lõppeva aasta mõjukuse sümboliks valis Time tehisintellekti arhitektid. Ajakiri avaldab kaanepildist mitu versiooni. Ajakiri põhjendab seda sooviga esitada sama mõtet läbi erinevate vaatenurkade, kuna kõigile ühine maailm näeb välja erinev olenevalt vaataja asukohast, kultuurist või rühmakuuluvusest. Eitada ei saa ka puht kaubanduslikku eesmärki. Trükiajakirjandusel ei lähe kuigi hästi. Seda peamiselt Time’i enda valitud tegelaste, nagu arvuti ja sina tõttu. Ajakirja erinevate kaanepiltidega numbreid ostetakse rohkem.
Lõppeva aasta kaanepildi enim tähelepanu saavutanud versioonil on kujutatud kaheksat tehisintellekti ettevõtte juhti. Nad istuvad moodsa linnapildi kohal rippuval terastalal. Stseeni valikul on oluline kultuurisõnum. Plakatite ja fototapeetidena üle maailma tuntud algupärasel, 1932. aastal tehtud pildil nimega “Lõunasöök pilvelõhkuja tipus” istuvad lõunapausi ajal immigrantidest rauatöölised end Manhattani kohal sirutaval raudtalal. Ühed suitsetavad ning teised söövad võileiba või vestlevad. Pildi sõnum on, et nemad ehitavad moodsa linna skeletti.
Tehisintellekti arhitektide pilt ei vaja keerulist tõlgendamist ega pikka alapealkirja. Nad ei söö lõunat ega paista ka omavahel suhtlevat. Pildile valitud tegelaskujudest paistab enamik olevat oma mõtetes, vaatavad erinevas suunas, hoiavad telefoni või suhtlevad ei tea kellega. Nad rajavad uut maailma, mis on ebakindel, lõpetamata ja ohtlik. Vanal pildil jäid tala toetuspunktid ja kinnitused pildist välja. Ometi keegi ei kahelnud, et need on olemas ega kaheldud selleski, mida pärast lõunapausi edasi tehakse.
Nüüdisaegse pildi tala sümboliseerib intelligentsete tehnoloogiate rajamist, millel istuvad 21. sajandi globaalse võimu arhitektid. Pildil on 1932. aastaga võrreldes silmatorkav kontrast. Toona istusid talal töölised. 2025. aasta versioonil istuvad ettevõtete juhid. Valik kajastab võimu, mida pole keegi delegeerinud, ent mis ripub kogu maailma kohal.
Pilvelõhkuja ehitamisest saavad kõik mingil moel aru. Intellekti ehitatakse juhtide peades peituvate strateegiatega ja nähtus, mida rajatakse, jääb ise endiselt mõistatuseks. Seda enam rõhutab Time’i pilt, et uut maailma ehitatakse üles keset õhku, kus keegi ei kanna turvarakmeid. Seda peaksime vist kandma meie. Ootame ära, kuni uuesti pildile pääseme.
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.