Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina märkis, et Harjumaale järgneb pika vahega Tartu maakond, kus loodi mullu ligi 12 protsenti ning Tartu linnas ligi 9 protsenti Eesti SKP-st. Ka Tartu linna osakaal on viimastel aastatel tasapisi suurenenud.
Eestis koondub keskmisest enam majandustegevust pealinna. «Kui jätta riikide võrdlusest välja Euroopa Liidu väikeriigid nagu Malta, Luksemburg ja Küpros, kus praktiliselt kogu või suurem osa majandusest luuakse pealinnas ja selle lähiümbruses, siis on majandustegevuse koondumine pealinna ja selle lähiümbrusesse suurim just Eestis ja Lätis. Näiteks loodi mõni aasta tagasi Riias 53 protsenti Läti SKP-st, mis ulatus koos pealinna lähiümbrusega 69 protsendini SKP-st. Koos lähiümbrusega oli Vilniuse osakaal aga vaid 43 protsenti ja Helsingis 39 protsenti,» lisas Mertsina.