OP Panga majandusolukorra analüüs näitab, et vaatamata keerulistele aegadele maailmamajanduses hakkab Eesti ja teiste Balti riikide majanduses inflatsioon taanduma, mis omakorda pidurdab hinnatõusu ja loob võimaluse, et palgakasv jõuab taas hinnatõusust ette, kirjutab BNS.
Pärast väga kiire hinnatõusu perioodi 2022–2023 on inflatsioon selgelt allapoole tulnud ning prognooside järgi peaks hinnatõus järgnevatel aastatel veel aeglustuma. Euroala kõrgeim hinnatõus on endiselt Eestis, olles kerkinud aastaga üle viie protsendi. Samas näitab analüüs, et juba ülejärgmisel aastal jõuab inflatsioon tavapärase kahe protsendini, aidates samuti majanduse kasvule kaasa.
Aeglustuv hinnatõus tähendab, et toidu, energiakulude ja muude tarbekaupade hinnad ei kasva enam sama kiiresti kui viimastel aastatel. See aitab vähendada survet leibkondade eelarvetele ning loob võimaluse, et palgakasv jõuab taas hinnatõusust ette. Nii saavad reaalsissetulekud tasapisi taastuma hakata ja peredel tekib rohkem ruumi nii igapäevaste kulutuste kui ka säästmise ja suuremate ostuotsuste jaoks.
„Inflatsiooni vaibumine koos majapidamiste sissetulekute ettevaatliku kasvuga on Eesti majanduse elavnemise seisukohalt otsustava tähtsusega. Kui inimestel on oma tuleviku suhtes rohkem kindlust, julgevad nad taas tarbida ja investeerida,” ütleb OP Panga vanemökonomist Joona Widgren.
Lisaks toob analüüs esile, et vaatamata keerulistele aegadele maailmamajanduses on Eesti ja teiste Balti riikide majanduskeskkond laiemalt stabiliseerumas. Enim hakkab järgnevate aastate majanduskasvu Eestis mõjutama erasektor ning majapidamiste taastuv kindlustunne. Majanduse taastumisele annavad jõudu kasvavad investeeringud, elavnevad tarbimismahud ja suurenev eksport Skandinaavia turule, mis loovad ettevõtetele kindlama väljavaate ning toetavad tööhõivet.
Praeguse prognoosi kohaselt võib Eesti SKP järgneva kahe aasta jooksul stabiilselt kasvada ligikaudu 2,5 protsenti aastas. Majandust veab eelkõige erasektor, mida omakorda toetavad avaliku sektori investeeringud, sealhulgas kaitsekulutused ja muud strateegilised projektid. Kõik sektorid ei taastu siiski samas tempos: tööstus on nii Baltikumis kui ka Euroopas tervikuna pikalt surve all olnud, samal ajal kui siseturule suunatud teenused ja tarbimine on viimastel kvartalitel kasvanud.