Neljapäeval on Euroopa Ülemkogu laual taas Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmise teema.

“Euroopa igal juhul peab nende külmutatud varade kasutusele võtmisega edasi minema. Ja õnneks ka läheb,” ütles Michal.

“Seal on mitu erinevat nüansse. Esimene on see, et kuskilt tuleb ju rahastada Ukraina järgmiste aastate tegevust. Ukraina peab teadma, et Euroopa on otsustusvõimeline ja tal on ka vahendid. Alternatiiv on see, et võetakse ühislaen, seegi on variant. Või siis iga riik panustab isegi kuidagi kokku lepitud valemi alusel,” lausus Michal.

Michal rõhutas, et eesmärk on otsused sel nädalal ära teha.

Peaminister rääkis, et kui Belgias olevate Vene külmutatud varade kasutusele võtmisele peaks tulema läbi kohtu nõue, siis on Euroopa Liidu riigid, kaasa arvatud Eesti, nõus olema Belgiale garandiks varade võimalikul tagasi maksmisel.

“See ongi see, kust see kohustus tekib. Selle suurust on ligikaudselt hinnatud 450 miljonile kuni 500 miljonile eurole. Euroopas on arutamisel ka mehhanism, et esimesed aastad tagaksid riigid seda ja hiljem võiks see olla Euroopa eelarve keskselt tagatud,” sõnas Michal.

“See on selline esialgne visand. Kõigepealt on nii, et lepime poliitiliselt kokku külmutatud varad kasutusele võtta, siis rahandusministeeriumid ja erinevad rahandusspetsialistid töötavad läbi detailid, siis me läheme parlamenti, küsime sellele toetust,” selgitas Michal.

USA julgeolekustrateegia ei tohiks kedagi üllatada

USA julgeolekustrateegiast rääkides ütles Michal, et nende jaoks, kes on USA poliitikaga kursis olnud, seal suurt vapustust ei olnud.

“Seesama julgeolekustrateegia edastab sedasama sõnumit, mida Trump oma esimesel ametiajal. See sõnum on ju see, et Euroopa on üks jõukamaid, kui mitte kõige jõukam maailma regioon, milles on väga kõrge vabadus ja kui te tahate seda hoida, oma eluviisi pidada, säilitada, siis te peate panustama ka selle kaitsesse. See tegelikult on see alltekst. Ja pole ju saladus, et Eesti vaates, Baltikumi vaates, Põhjamaade vaates on see ka loogiline, eriti kui sa tunned oma naabrit siin kõrval, et me panustame sellesse. See on kõik loogiline,” rääkis Michal.

Michal Akkermannile: miks peaks eelarvedefitsiiti kaitsekulutustega siduma?

Saatejuht Mirko Ojakivi meenutas, et eelmisel kolmapäeval küsis sotsiaaldemokraat Riina Sikkut riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni (RE) käest, et millal jõuab Eesti taas eelarvereeglite täitmiseni.

Akkermann vastas järgmiselt: “uus olukord tekib tõepoolest alates 2029. aastast. Ma tõepoolest ka ütlesin, et kui Venemaa sõjamasin saab peatatud ja me saame kaitsekuludega liikuda tagasi selle NATO-s kokku lepitud kahe protsendi juurde, siis hakkabki positsioon paranema.”

Michal kommenteeris, et peaminister rahanduskomisjoni juhi lauseid ei kooskõlasta, aga eelarvereegleid valitsus täidab. “Eelarvereegleid me täidame ja see tähendab seda, et defitsiit püsib selle sees ja aastatega ta on vähenev. Selleks, et ta rohkem väheneks, tuleb astuda erinevaid samme, mis puudutab riigi erinevate teenuste üle vaatamist, milliseid teenuseid me üldse pakume ja millises ulatuses ning mida me teeme oma raha eest,” lausus Michal.

“Ma ei tea, miks seda kaitsekulutustega peaks siduma. Minu prognoos küll pigem täna on, et Venemaale selline õitseng, demokraatia ja rahuarmastus jõuab kohale ikkagi aastate pärast, mitte niipea,” lisas Michal.

Michal rõhutas, et julgeoleku- ja kaitsekulutused peavad jääma kõrgeks ilmselt pikemaks ajaks, et teha ära kaitseinvesteeringud.

Riigieelarve defitsiidi positsioon aga peaministri sõnul paraneb. “Defitsiit on juba langeva kursiga. Ja ma meenutan üle, et aastal 2024 pidi meil defitsiit olema kolm protsenti, oli umbkaudu 1,5. Sellel aastal panime kokku eelarve, kus defitsiit oli samuti kolm ja mõni kuu tagasi oli see 0,8. Ilmselt ta sinna ühe protsendi kanti tuleb. Mõlemal aastal oleme juba kuni 900 miljonit kokkuhoidlikumalt toimetanud. Ehk suudame ka järgnevatel aastatel,” kommenteeris Michal.

Michal: Karise Kasahstani visiidi ümber toimunu on torm veeklaasis

Saatejuht Arp Müller küsis ka Eesti välispoliitikast president Alar Karise Kasahstani visiidi näitel. Segadus välispoliitiliste sõnumite üle kerkis esile, kui president Alar Karise riigivisiidil Kasahstani sealne suursaadik Jaap Ora tegi presidendile soovituse jätta välja ütlemata Eesti jaoks olulised sõnumid Ukraina toetamise kohta. Välisministeerium teatas seepeale teisipäeval, et suursaadik on otsustanud ametist tagasi astuda.

Michal ütles, et täiendavat arutelu ei ole ta sel teemal ei valitsuse ega ka presidendiga pidanud, aga Eesti välispoliitika joon ei ole muutunud.

“Seda, et Eesti seisab Ukraina eest Ukraina tagalana, et Venemaa peab kandma kahjud ja vastutama selle eest – see on meie puhul üsna selge, mis on meie positsioon selles. Ja presidendiga küll minu koostöös ja kokkupuudetes on päris klaar, et president sedasama Eesti Vabariigi joont ja välispoliitikat ka ajab. Natuke torm veeklaasis on see omavahelise vastuolu otsimine,” kommenteeris Michal.

Jaap Ora tegevuse kohta ütles Michal, et saadik on selleks, et öelda, milline on situatsioon kohapeal. “Väga paljud olulised nüansid ja detailid tulevad kohapealt. Nii, et ega need saadikud seal ka niisama ei ole. Nad teevad ikkagi Eesti Vabariigi jaoks olulist tööd ja annavad sisendit,” ütles Michal.

“Esineja saab valida alati oma tooni”

“Esineja saab valida alati oma tooni. Millise tooni ta valib, selle tooni ta valib. Ja tihtipeale on lisaks nendele avalikele üritustele ka omavahelised kohtumised, kus ollakse palju lineaarsemad kui avalikel esinemistel tihti saabki olla,” sõnas Michal.

Saatejuht Müller küsis, kas vajadus presidendi sõnavõtus Ukraina toetamist ja Venemaa sõjategevust mitte mainida, võis olla ajendatud visiidil kaasas olnud äridelegatsiooni huvidest sõlmida Kasahstanis olulisi kaubanduslepinguid. Müller küsis, kas Tiit Vähi või Oleg Ossinovski oleks muidu võinud jääda lepingust ilma.

“Ega Eesti riigi poliitika sellest ju ei muutu, millise tooniga keegi sõnavõtu teeb. Seda ma siiski julgen täheldada, et isegi kui keegi parajasti ei maini, siis igaüks, kes viitsib lahti lüüa Eesti riigi ja välispoliitika sõnumid, näeb neid ju üsna klaarilt,” ütles selle kohta Michal.

“Me oleme ikkagi väga-väga jõulised nii varilaevastiku püüdmisel, Venemaa vastutusele võtmise küsimustes, Venemaa varade ära kasutamise küsimustes, selles, et piirata Vene diplomaatide ja Vene turistide liikumist. Ma arvan, et ei peaks väga kahtlust olema, mis riik see Eesti on. Isegi kui keegi parajasti seda iga viie minuti tagant ei ütle,” lisas Michal veel.