Tantsukooli juhi jutu järgi on neil juba väga suur kiiguõpilaste osakond ja kiigupidu «Tunne, mis viib lendu» peeti eelmisel pühapäeval Strandis Jurmala saalis, kuhu oli võimalik riputada lakke rohkem kiikesid ja seal esines sadakond last. «Leidsime lõpuks Pärnu linnas koha, kus on ruumi ja õhku nii esinejatel kui publikul,» rõõmustas tantsukooli juht.
Teatris antud etendusel astusid üles tantsijad ja akrobaadid, neist kolmel oli võimalus õhku tõusta, kuna seal on täpselt kolm trossi. Numbritele luuakse alati juurde tekstid ja seotakse need koos numbritega terviketenduseks.
«Otsisime teemat, millest me sel aastal räägime. Hästi tihti kuuleme ohkamist, et pole üldse jõulutunnet või sobivat ilma. Hakkasime ehitama lugu selle ümber, kust me selle jõulutunde siis saame. Kas ootame, et keegi väljast, näiteks kaubanduskeskus, loob selle tunde meile või loome selle ise enda sees, kodus, peres ja oma tegemistes. Jõulude ajal on siginat-saginat nii palju ja see on kõige kiirem aeg, aga võiks korraks peatuda ja enda sisse vaadata ja sellest tuli ka pealkiri «Jõulutunnete tunnel»,» selgitas Ristimets. «Ja nii me rändame neis kohtades ja mõtetes.»
Janne Ristimetsa tantsustuudio etendus «Jõulutunnete tunnel» Endla teatris. Foto: Aiki Järviste/Janne Ristimetsa tantsustuudio
Noorte kõrval on stuudios nii täiskasvanute kui peretunnid, mille tulemusel sai laval näha palju isasid oma lapsi nagu väikseid draakoneid õhku tõstmas, keerutamas ja trikitamas.
«Peretunnid sündisid nii, et vanemad tahavad esmalt ikka üksinda lapse trenni panna, aga kuna pisikesed kolme-nelja-aastased ei ole selleks (võõras kohas ja võõra tädiga) valmis ega lase vanemaid ära, ütlesingi: «Pange dressid selga ja teeme koos!»,» kirjeldas Ristimets. «Näen, kuidas lapsed on kohe rõõmsad, sest kõige turvalisem inimene on kõrval. Mina vahel istungi saalinurgas, annan ülesandeid ja lihtsalt vaatan seda rõõmu, kuidas nad koos müravad ja toimetavad. Üks isa käib oma kahe tütrekesega, üks on kukil ja teine süles. Peregrupis on päris mitu minu kunagist väikest tantsutüdrukut, kes on nüüd oma lastega tulnud, nii et ma muudkui vesistan.»