USA börsil on olnud hea aasta – S&P 500 ja Nasdaq on kasvanud harvanähtava kiirusega. Börsirallit veavad aga tehnoloogiaettevõtted, kes on teinud suuri panuseid ühele kaardile – tehisintellektile.
1:00? kui meil täna ei oleks AI-d ehk tehisintellekti, et, et millest me siis üldse räägiksime
“Kui me vaatame neid suuremad ettevõtted, näiteks kümme suuremat ettevõtet, siis praktiliselt kõik on tehnoloogiaettevõtted. Nemad kümnekesi moodustavad natuke üle 40 protsendi kogu sellest S&P 500 indeksis,” lausus Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas.
“S&P 500 on ilmselt maailma ajaloo üks parim, on maailma ajaloo üks kõige kasumlikum ja on fantastiline näide sellest, et mida on inimene võimeline välja mõtlema. Nende hinnatase on aga selline, et nad mitte ainult meie planeedi piiridest ei kasva välja, vaid ka meie päikesesüsteemi piiridest ja see on see, mis kartma paneb,” sõnas Redgate Capitali investeeringute valdkonna juht Peeter Koppel.
Maailma kõige väärtuslikuma ettevõtte Nvidia aktsiate koguväärtus on võrreldav Jaapani SKP-ga – ligi 4,3 triljonit dollarit ja see on plahvatuslikult kasvanud just viimase paari aastaga, mil inimestel on olnud võimalus vestelda juturobotitega nagu Chat-GPT. Nvidia toodab kiipe, mida tehisaru vajab ja andmekeskuseid, mis neid kiipe sisaldavad, kerkib nagu seeni pärast vihma.
Tänavu investeeriti andmekeskuste rajamiseks 350 miljardit dollarit, järgmisel aastal üle 400 miljardi. JPMorgan prognoosib, et viie aasta jooksul investeerivad tehnoloogiaettevõtted tehisaru taristusse üle viie triljoni dollari. Wall Street Journal’i hinnangul on juba ammu ületatud nii kosmosevõidujooksus tehtud investeeringud Apollo programmi kui ka USA maanteevõrgustiku rajamise kulud.
“Peamine risk on võib-olla see, et investeeritakse üle. Ütleme, et kulutatakse raha ette ära ja tegelikkuses on vaja neid investeeringuid pärast tagasi teenima hakata, aga kui see turuväärtus on juba üle viie triljoni, siis see kasum peab ju päris suur olema tulevikus,” ütles Tanilas.
Et hinnataset õigustada, peaksid tehisaru ettevõtted juba mõne aasta pärast teenima sadu miljardeid dollareid. Täna on aga pilt vastupidine. OpenAI põletab aastas kümneid miljardeid dollareid. Mida rohkem ChatGPT’d kasutatakse, seda enam kasvavad kulud. Ettevõtte juht Sam Altman on öelnud, et aastatel 2025–2029 võivad kulud ulatuda 115 miljardi dollarini.
“See mõttekäik ongi see, et täna investeerime väga palju, kulud on väga kõrged, aga ootus ja lootus on, et tulevikus hakkavad tulema ka need tulud sinna vastu ja loodetavasti investorite vaatenurgast ka puhaskasum. Kas päriselt ka nii läheb, tänasel hetkel tegelikult keegi ei tea,” ütles majandusteadlane Kristjan Liivamägi.
Kuigi tehisarult oodatakse kõike alates vähiravist ja kogu inimtöö pöördumatu muutmiseni, on analüütikud on hakanud üha enam rääkima ka AI mullist. Näiteks Koppel oma klientidel tehisarusse investeerida ei soovita.
“Väga teoreetiline võimalus on olemas, et viie või kümne aasta pärast me vaatame ja leiame, et need ettevõtted olid täiesti normaalselt hinnatud, aga kui me võtame mingisugused traditsioonilised mõõdikud ja suhtarvud, mis kusjuures alati on toiminud tänase seisuga, siis me saame tõesti sellised tasemed, mis võtavad nii-öelda hinge alt õõnsaks ja tekitavad tunde, et spekuleerida saab, investeerida mitte. Aga mis seal salata, kohe, kui me selle perspektiivi veidikene pikemaks venitame, siis enamus spekuleerimises eriti edukad ei kipu olema,” lausus Koppel.
Ajalugu pakub paralleele.
“Kui me võrdleme võib-olla viimase sellise suurema läbimurdega, et kui meil kunagi tuli internet, siis oli ka selline lootus, et see muudab maailma hästi palju. Tegelikkuses alguses enamus ettevõtted sealt üldse mingit kasumit ei teeninudki ja paljud läksid üldse hiljem pankrotti. Kui me nüüd tagantjärgi vaatame, siis ülehinnati nõudlust ja alahinnati kulusid,” selgitas Tanilas.
Investeeringud tehisaru taristusse muudab riskantseks ka tehnoloogia lühike kasutusiga. Kui maantee võib olla kasutuses aastakümneid, siis tehisaru kiibid vananevad väga kiiresti.
“Nende kiipide eluiga on üpris lühike. Nende kiipide tagatisel võetakse laenu, et teha uusi investeeringuid. Nüüd võib tekkida see olukord, et ühel hetkel, kui need kiibid vananevad oodatust veelgi kiiremini, siis võlausaldajad ütlevad: “Vabandust, aga võib-olla see tagatise väärtus ei taga taga enam ära selle laenu summat ja me peame vaatama üle laenutingimused.” Kui ühel hetkel mingisugune negatiivne sündmus teeb lahti ahela, kus nende kiipide innovatsioon tähendab, et kiibid vananevad veel kiiremini, siis võib tekkida probleem, kus ei suudeta neid laenukohustusi täita. Selle tagajärjel võivad nii-öelda doominoklotsidena hakata kukkuma muud klotsid, mis võivadki ettevõtetele, kes on kahjumlikud, kes ei saa uut kapitali peale, mõjuda ka fataalselt. Ma arvan, et paratamatus on see, et me näeme ettevõtteid selles sektoris, kes lõpetavad väga kurvalt ja olles põletanud väga palju raha,” sõnas Liivamägi.
Harvardi ökonomisti Jason Furmani arvutused näitavad, et 92 protsenti USA esimese poolaasta majanduskasvust on seotud tehisaruga. Kui AI-d ümbritsev palav ootus peaks jahtuma, jahtub ka USA majandus.
“Sellised olukorrad, kus väga paljud inimesed, kes arvavad, et nad on väga rikkad, ühel hetkel osutuvad olevat mõnevõrra vaesemad. See ei mõju tavaliselt majandusele hästi,” lausus Koppel.
“Need ettevõtted moodustavad väga suure osa ka eraisikute pensionisäästudest, erinevate fondide varadest ja ka tegelikult ameeriklaste ning teiste individuaalsetest üksikutest investeeringutest. Nende varade väärtuse langus toob kaasa selle, et inimesed tunnetavad, et nende jõukus on vähenenud ja selle tulemusel hakkavad ka oma tarbimiskäitumist muutma. Näiteks ei osta uut kinnisvara, ei osta uut autot, ei käi enam reisimas, mis omakorda tähendabki, et nõudlus erinevate toodete ja teenuste järgi väheneb, tarbimine väheneb ja see on väga kriitilise või negatiivse mõjuga Ameerika majandusele,” ütles Koppel.
“Öeldakse, et kui USA aevastab, siis ülejäänud maailm on juba tõsiselt haige. Me nägime seda ka ju väga hästi aastatel 2008-2009, kui USA-s oli pankadega probleem ja mõni läks üldse pankrotti, siis hakati paaniliselt ka müüma teisi varasid,” sõnas Tanilas.
Seni kuni tehisaru buum jätkub, ei ole Donald Trumpil põhjust börsi pärast ilmselt muretseda. USA majandusedu varjutab hoopis vahetum oht, mis võiks presidendi und rikkuda.
“Mure number üks on ikkagi ilmselt Ühendriikide riigivõlg ja see, et see kasvab edasi… Ühel hetkel võib-olla turud ei ole enam nõus Ühendriikide riigivõlga sellistel intressitasemetel finantseerima. See on, ma arvan, tema mure,” lausus Koppel.
USA võlausaldajad, eesotsas Hiinaga, on oma positsioone oluliselt vähendanud ja asendanud kullaga. Arusaam, et Euroopa on Ameerika ultimaatumite ees kaitsetu, ei vasta Tanilase sõnul päriselt tõele.
“Kui Euroopa paneks selja kokku ja siis hakkaks kollektiivselt USA võlakirju müüma, siis oleks USA tõsistes probleemides,” ütles Tanilas.