Delfiinid, kellel on teiste delfiinide seas rohkem sõpru, püsivad kauem noored kui üksildasemad isendid.
Niisugusele järeldusele on oma uurimistöö põhjal jõudnud Austraalia teadlased, kes pakuvad india ookeani silmikdelfiinide kohta saadud tulemusi lugeda ajakirjas Communications Biology.
Delfiinid on ühiselulised ja mängulustilised loomad, kuid ajapikku jäävad vanemaks nemadki. Vanematel delfiinidel jääb energiat vähemaks, liikumine jääb aeglasemaks, silmanägemine töntsimaks ja nahk laigulisemaks.
Livia Gerber Uus-Lõuna-Walesi Ülikoolist Sydneys ja ta kolleegid analüüsisid delfiinide vananemisnähte rakuproovide põhjal.
Nii nad tuvastasidki, et neil isastel india ookeani silmikdelfiinidel, kes suhtlevad teiste omasugustega rohkem, on vananemisnähte rakkudes näha vähem kui neil, kes sagedamini omaette hoiavad.
On teada, et isaste delfiinide vahel võib sõbrasuhe püsida aastakümneid. Seepärast keskendusidki Gerber ja ta kaaslased just isaseid delfiine uurima. Emaste delfiinide vahel on sõbrannasuhted enamasti lühemat laadi ja löövad õitsele eelkõige üheealiste järglaste olemasolul.
Teadlased lõid endale kõigepealt Lääne-Austraalias Shark Bays elutseva delfiiniasurkonna elust pildi ette. Nad jälgisid aastate pikku muu hulgas seda, millistele isenditele meeldis üheskoos saaki jahtida, laineis hüpelda või puhata.
Siis võtsid nad delfiinidelt proove ja vaatasid DNA markerite põhjal, mis aega näitas rakkude sees niinimetatud epigeneetiline kell, mis osutab üsna hästi ka looma terviseseisundile ja vananemisilmingutele. Nahakoeproove võeti ja analüüsiti 38 delfiinilt.
Gerber ja ta kolleegid oletavad, et suhtlusaltimad delfiinid vananevad aeglasemalt seepärast, et nende elu on lihtsam kui üksiklastel: jahti pidada on tõhusam sõbraga üheskoos, ohtu sattudes võib sõbrast abi olla, ja laintes hullates on rõõmu ja lõõgastust ka kindlasti rohkem, kui sõber on seltsis.
Gerberi sõnul võiks samalaadseid tulemusi saada küllap laiendada ka teistele liikidele.
Ka inimestel tasuks mõnikord mõelda kasvõi sedapidi, et meie ühiselulised vajadused on samas võib-olla suuresti ühtlasi ka täiesti elulised vajadused.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.