Pöördumiste arv erakorralise meditsiini osakonda on võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga vähenenud seitse protsenti, ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO juhataja Marit Märk. Vähenemise peamine põhjus on abivajajate teadlikkuse kasv, millal pöörduda hoopis perearsti juurde.
Märk rääkis “Terevisioonis”, et EMO-sse pöördumiste arv on vähenenud eelkõige isepöördujate arvelt.
Kuigi 1. aprillil tõusis erakorralise meditsiini osakonna visiiditasu viielt eurolt 20-le, ei ole see Märgi sõnul peamine languse põhjus.
“Pigem on see teavitustöö, mida me oleme meedias teinud – et patsient peab alustama ikkagi perearstist, perearsti nõuandeliinist, kus ta saab oma kergemale tervisemurele kohese abi. Sealt tuleb see otsus, millal pöörduda erakorralise meditsiini osakonda,” rääkis Märk.
Regionaalhaiglas on EMO-sse pöördujate arv aastas 81 000 patsienti, võrreldes eelmise aastaga on üheksa kuu jooksul pöördumiste arv vähenenud seitse protsenti.
“See on meie jaoks suhteliselt tagasihoidlik protsent, aga siiski ma trendi näen ja siiralt loodan, et järgmisel aastal need protsendid on veel suuremad ehk siis esmatasand tuleb patsiendile rohkem lähemale ja patsient saab oma perearstilt abi,” lisas Märk.
Alates aprillist said Eesti erakorralise meditsiini osakondades töötavad eriõed õiguse vastu võtta kergemate tervisemuredega ehk rohelisse või sinisesse triaažikategooriasse kuuluvaid patsiente.
“Eriõde on erakorralise meditsiini meeskonna üks liige, kes on valmisolekus teenindama kergema tervisemurega patsienti,” selgitas Märk. “Patsient, kes tuleb sinise või rohelise triaažikategooriaga meile ja ei ole suunatud perearsti poolt, saab esmase läbivaatuse triaažis, kus talle kategooria määratakse, edasi ta liigub eriõe vastuvõtule, kes nõustab, teeb vajadusel uuringuid ja planeerib patsiendile järgneva raviteekonna.”
Märgi sõnul aitaks erakorralise meditsiini osakondade ülekoormust leevendada üle-eestiliselt triaaži ühtlustamine.
“Täna toimub triaaž ainult erakorralise meditsiini osakonnas, aga see võiks olla taandatud perearsti nõuandeliinile ja perearsti- või tervisekeskustesse. See tähendab, et me ühtlaste meetodite alusel triažeerime patsiente ja sealt sõelume välja need, kes päriselt erakorralise meditsiini teenust vajavad,” rääkis ta.
Jõulude eel soovitas Märk inimestel ennetada erakorralise meditsiini osakonda sattumist.
“Jälgige, kuidas teil eakad vanainimesed kodus toimetavad, olge tähelepanelikud. Ostke oma ravimid välja, et pikkade pühade ajal oleks teie krooniliste haiguste ohjamine kontrolli all. Samuti alkoholi tarvitage mõõdukalt,” sõnas Märk.
Aasta meditsiinimõjutaja
Marit Märk pälvis tänavu meditsiinimõjutaja tiitli. Tema juhtimisel on PERH-i EMO töökorraldus märgatavalt paranenud. Juhina seadis ta esimeseks eesmärgiks kiirabibrigaadide järjekordade ja ülekoormuse vähendamise ning mõistis kiiresti, et seda saab teha vaid kogu haigla koostöös.
Märgi eestvedamisel käivitati eriõdede iseseisev vastuvõtt kergemate tervisemuredega patsientidele, mis on vähendanud ooteaegu, tasakaalustanud töövoogu ja vabastanud arstide aega kiireloomuliste juhtumite jaoks.
Samuti on EMO-sse lisandunud füsioterapeudi vastuvõtt, mis kiirendab traumapatsientide taastumist ja aitab vältida korduvpöördumisi.