Soome ei saa enam loota, et Ameerika Ühendriigid tulevad võimaliku sõjaolukorra korral Soomele appi NATO artikli 5 alusel. Nii ütles Euroopa Parlamendi liige Ville Niinistö.
„See ei ole võimalik. Seetõttu on meie huvi tagada, et NATO suudaks luua piisava heidutusvõime, mis piirab Venemaa relvastust ja Venemaa ohtu Euroopale,” ütles ta.
„Selle heidutusvõime loomise eest vastutavad NATO Euroopa liikmesriigid,” ütleb Niinistö.
Niinistö on Euroopa Parlamendi Venemaa delegatsiooni esimees. Ta on ka parlamendi kaitse- ja väliskomisjonide asendusliige ning roheliste fraktsiooni juht tööstuskomisjonis.
Kõik need komisjonid tegelevad Euroopa strateegilise rolliga tulevikus.
Sellest vaatenurgast soovib Niinistö ergutada Soome debatti.
„Minu sõnum on see, et kui vaadata Soome parlamenti väljastpoolt ja rääkida ka parlamendi liikmetega, siis on Soomes ehk veel natuke seda naiivset entusiasmi, et pärast NATO-sse vastuvõtmist tahame astuda võimalikult sügavale uude erisuhtesse Ameerika Ühendriikidega.”
Brüsselist vaadatuna on asjad aga Niinistö sõnul teisiti. Hiljuti avaldatud USA riikliku julgeoleku strateegia ja Trumpi administratsiooni teod üldiselt näitavad talle kolme asja.
Esiteks: USA administratsiooni huvi Euroopa kaitse vastu on „minimaalne ja ebausaldusväärne”.
Teiseks: Ameerika Ühendriigid ei näe EL-i partnerina, vaid pigem elemendina, mida püütakse nõrgestada.
Kolmandaks: Üldiselt ei näe Ameerika Ühendriigid oma välispoliitikas demokraatiat millegi kaitsmist vääriva asjana, vaid näeb kõike ressursside pärast võitlemisena. Ameerika Ühendriigid näevad, et nad saavad sama hästi koostööd teha autoritaarsete riikidega nagu Venemaa. Venemaa oht riiklikule suveräänsusele ja demokraatiale jääb Euroopa ülesannete hulka.
„Võib öelda, et julgeolekustrateegial on üsna radikaalne parempoolne vaade olukorrale Euroopas. Isegi mitte äärmusparempoolne, vaid paremradikaalne,” ütleb Niinistö, viidates näiteks strateegia seisukohtadele migratsiooni kohta.
Milliste järeldusteni peaks Ameerika Ühendriikide muutuste mõistmine viima?
Niinistö ütleb, et ta ei oota sarnaseid kriitilisi kõnesid Ameerika Ühendriikide kohta näiteks president Alexander Stubbilt või peaminister Petteri Orpolilt.
Selle asemel peaks parlamendi, valitsuse ja EL-i otsustusprotsess põhinema tema teadlikkusel praegusest olukorrast.
„Stubb on omaenda köielkõnnil olnud väga osav. Loomulikult on selge, et me peame püüdma säilitada alliansi elemente, mis meie ja Ameerika Ühendriikide vahel endiselt eksisteerivad,” märkis ta.
„Kuid samal ajal on oluline, et meil oleks intellektuaalselt aus analüüs selle kohta, et see läheb ainult teatud piirini.”
Niinistö rõhutab, et Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted ei ole seega selline strateegiline partnerlus, milles Ameerika Ühendriike saab usaldada.
Kui näiteks Ukrainas saavutatakse rahu, on EL-i ja NATO Euroopa liikmesriikide ülesanne tagada, et Venemaa ei ründaks mõnda teist riiki Euroopas. Ennekõike peavad Soome ja EL olema valmis selleks, et Venemaa tähelepanu ja hübriidoperatsioonid pöörduvad veelgi tugevamalt meie vastu.
Niinistö sõnul peaks samuti lõpetama enda uinutamine mõttega, et Donald Trumpi ametiaeg kestab vaid lühikest aega ja siis asjad normaliseeruvad.
Ka USA demokraatide tähelepanu on Euroopast eemale nihkunud.
Lisaks on väga võimalik, et järgmiseks presidendiks saab näiteks praegune asepresident J.D. Vance või keegi sarnane, kes näib olevat „paremradikaalsete arengute” veelgi tugevam toetaja kui president Trump.
Mida siis konkreetselt teha tuleks?
Niinistö rõhutab sama, mida paljud teisedki: Euroopa enda kaitset tuleb tugevdada. Lisaks tuleb Euroopa strateegilist autonoomiat tugevdada tööstuse ja digitaalmajanduse kaudu.
Kaitsevaldkonnas rõhutab ta muuhulgas relvahankeid. EL-i tasandil on peaaegu 80 protsenti kaitsehangetest tulnud väljastpoolt Euroopat.
„Me peaksime jõuliselt edendama ühiseid Euroopa kaitsehankeid ehk toetama ühiseid hankeid Euroopa Liidus,” rääkis ta.
Niinistö ei ole vastu Soome F-35 hävituslennukite ostmisele Ameerika Ühendriikidelt. See aga sidus Soome juba Ameerika Ühendriikidega, kui keegi tahab arvata, et selline ost tooks strateegilist kasu. Seega pole Niinistö sõnul seda enam vaja teiste hangete puhul teha.
Selle asemel tuleks kiirendada Euroopa tööstust ja ühishankeid ning arendada võimekust seal, kus need endiselt Ameerika Ühendriikidest sõltuvad.
Niinistö arvates peaks Soome näiteks tühistama Iisraelilt ostetud Taaveti lingu õhutõrjesüsteemi ja osalema hoopis alternatiivide väljatöötamises Euroopas.
EL on muidugi juba püüdnud oma tööstust ja ühishankeid tihendada, kuid see on aeglane. Probleem on muuhulgas see, et riigid kaitsevad oma tööstust.
Üks element on EL-i uus ühisvõlg ehk turvalised laenud, mille eesmärk on ühishangete tugevdamine.
See on aga väike, märgib Niinistö. Ta leiab, et ühishangete ulatust ja Euroopa enda kaitsetööstuse osakaalu hangetes tuleks mitmekordistada.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.