Korruptsiooniloo keskne tegelane Nikolai Ossipenko suri 2024. aasta kevadel ja temale süüdistust esitada ei jõutud. Ühe inimese puhul lõpetas prokuratuur menetluse oportuniteediga. Lisaks ei esitatud süüdistust veel 12 inimesele.

ERR-ile antud intervjuus ütles majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokurör Daniel Toom, et algne plaan oli viia kogu asi menetlusse ühe tervikuna, kuid Ossipenko surma järel ei lubanud seadus seda teha.

Menetluse käigus Nikolai Ossipenko mitmeks kuuks vahi alla võtmist põhjendas prokuratuur sellega, et oli kahtlus, et mees võib Venemaale põgeneda.

Korruptsioonis süüdi mõistetud kolmikust on Kohtla-Järve endine abilinnapea ja volikogu liige Vitali Borodin (47) poliitikast lahkunud. Sarnaselt temaga ei kandideerinud volikokku enam ka pensionäripõlve pidav Vladimir Evve (65), kelle süü on samuti kohtus tõendamist leidnud.

Kolmas süüdimõistetu, Anton Dijev (37) osales edukalt Keskerakonna ridades parteituna valimistel. Linna ja vabariigi valimiskomisjoni arvates pole tal õigust volikokku kuuluda, kuid Dijev on otsuse edasi kaevanud ja sel nädalal otsustab riigikohus, kas tal on õigus volikokku kuuluda või mitte.

Kaks kohtualust – Deniss Veršinin (39) ja Zaur Abbassov (39) – on praegu Kohtla-Järve volikogus, seda vastavalt Restart Kohtla-Järve ja Keskerakonna ridades.

Keskerakonna ridades kandideeris kohtualustest Kohtla-Järve volikokku ka Maria Merkulova (47), kuid sai vaid 38 häält. Neli aastat tagasi Ossipenko ettevõtte N&V juhina valimisliidus Progress kandideerides kogus Merkulova 256 häält ning pääses volikokku, kus oli aseesimees.

Kohtualustest jätkavad tööd linnaametnikena endine Kohtla-Järve volikogu esimees, praegune Kohtla-Järve linna majandusvaldkonna juht Tiit Lillemets (46) ning Timofei Korepov (44), kes oli nii uurimisaegsel perioodil kui on ka praegu linnavalitsuse korrakaitseametnik.

Üheksast kohtu alla antud inimesest polnud Ossipenkoga seotud vaid üks, Jelena Veršinina (40), kelle väidetav dokumentide võltsimine avastati kahtlustatava abikaasa Deniss Veršininiga tehtud menetlustoimingute käigus. Ka tema töötab Kohtla-Järve linnavalitsuses, olles seal haldusjuht.

Intervjuu ringkonnaprokurör Daniel Toomiga

Daniel Toom Autor/allikas: ERR

Miks kogu see protsess nii kaua aega võttis? Kui esimesed kinnipidamised olid 4. oktoobril 2022, siis esimene süüdistus jõudis kohtusse alles 2025. aasta augustis.

Tuleb arvesse võtta, et tegemist on erandliku menetlusega, kuivõrd menetluse kestel oli kokku 23 kahtlustatavat. Mitmele inimesele esitati kahtlustus rohkem kui ühes episoodis ehk kuritegude arv, mida uuriti, oli suur.

Kuna uuritud kuriteod on olnud mitmetahulised ja keskmisest keerukamad, siis on see kõik nõudnud aega ja ressursse, et menetlust saaks läbi viia põhjalikult ja igakülgselt.

Kui me räägime korruptsioonikuritegudest, siis vaieldamatult on see olnud üks viimaste aastate Ida-Virumaa piirkonna keerulisemaid menetlusi.

Kui palju muutis kogu protsessi Nikolai Ossipenko surm 2024. aasta kevadel?

Nikolai Ossipenko surm tegi menetlustaktikaliselt kindlasti selle menetluse komplitseeritumaks. Algse plaani kohaselt pidi see kriminaalasi minema ühe tervikuna kohtusse, kus Nikolai Ossipenko oleks olnud siduvaks lüliks. Pärast tema surma ei olnud aga võimalik seadusega kooskõlas seda menetlust tervikuna kohtusse saata, kuna need kuriteod, milles inimesi süüdistatakse, ei ole vahetult enam omavahel seotud.

Nikolai Ossipenko viidi Viru Vanglasse vahi alla kiirabiautoga, 03.11.2022. Autor/allikas: Dmitri Fedotkin/ERR

Miks oli vaja hoida Nikolai Ossipenkot mitu kuud vahi all? Mida sellega ära püüti hoida?

Nikolai Ossipenko puhul oli kaks alust vahistamiseks. Üks nendest oli jätkukuritegude toimepanemise oht. Teiseks aluseks oli oht, et ta võib kriminaalmenetlusest eemale hoida, mis seisnes selles, et ta võib põgeneda Venemaale. Kohus prokuratuuri seisukohtadega ka nõustus.

Kas uurimise käigus tuli välja, miks Nikolai Ossipenkol oli vaja seda kõike teha?

Seda täpselt ei ole võimalik menetluses kogutud tõendite pinnalt öelda, aga kindlasti oli üheks tema huviks oma äritegevuse edendamine seeläbi, et ta omas võimu kohalikus omavalitsuses.

Kahtlustuste ja süüdistuste kohaselt ta soovis omada mõjuvõimu Kohtla-Järve linnavolikogu liikmete üle ja seeläbi ka linnavalitsuse töötajate üle.

Tavaliselt võõrustas Nikolai Ossipenko inimesi talle kuulunud puhkekeskuses Suvi, kust ta 03.11.2022 viidi Viru Vanglasse. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Millal kogu see protsess nii-öelda kahtlaseks läks ehk millal uurimisorganid hakkasid Kohtla-Järvel silma peal hoidma?

Esimesed võimaliku kuriteo märgid ilmnesid regulaarse ja rutiinse kriminaalpolitsei töö käigus. Selles menetluses ei saa öelda, et oleks olnud üks tunnistajast võtmeisik või mõni vilepuhuja, kes oleks selle teema politsei huviorbiiti toonud.

See menetlus sai alguse juba 2021. aasta esimeses pooles, kui kriminaalpolitseile laekus vihjeid, mille pinnalt lõpuks menetlust alustati.

Menetluses selgus seegi, et Nikolai Ossipenko asus ebaõiguskokkuleppeid ehk altkäemaksu pakkuma erinevatele inimestele 2021. aastal pärast kohalike omavalitsuste valimisi. Ebaõiguskokkulepe on selline altkäemaksukokkulepe, mida ilmestabki, et ametiisikule pakutakse mingisugust hüve vastuteenena tema ametiseisundi kasutamise eest. Ja neid kokkuleppeid sõlmis Nikolai Ossipenko poole aasta jooksul erinevate inimestega.

Näiteks süüdi mõistetud Vladimir Evvega sündis Nikolai Ossipenkol kokkulepe 2022. aasta maikuus. See on selles osas oluline täiendus, et kohtuotsusesse läks ekslikult ja sealt läks meediasse väide, nagu see kokkulepe oleks sündinud 2021. aastal.

Vladimir Evve kuulamas kohtuotsust, 18.11.2025. Autor/allikas: Rene Kundla/ERR

Kas kõik kahtlustused puudutasid ainult Kohtla-Järvet, sest tegelikult ju Ossipenko ise kandideeris hoopis Jõhvi volikokku?

Kogu see menetlus, mis on jõudnud kohtusse, puudutab ainult Kohtla-Järvet.

Kui poliitiline kogu see asi oli?

Kogutud tõenditest tuli välja ja see on ka üldteada info, et 2022. aasta suvel moodustus Kohtla-Järve linnavolikogus Keskerakonna fraktsioon, kus viiest liikmest kaks (Anton Dijev ja Vladimir Evve – toim.) on praeguseks süüdi mõistetud ja kahe (Deniss Veršinin ja Zaur Abbassov – toim.) süüdistus esitati kohtusse 21. novembril.

Selle mainitud Keskerakonna fraktsiooniga olid teatavasti segadused, sest selle moodustasid ekskeskerakondlased ja Keskerakond oli pahane, et nende nime kasutati.

Kas uurimise käigus tuli välja, mis riid tekkis 2022. aasta suvel Nikolai Ossipenko ja tollase Keskerakonna Kohtla-Järve juhi Valeri Korbi vahel, millest väidetavalt need Kohtla-Järve võimujagamise “mängud” alguse said?

Ja kas sellega oli seotud ka süüdistatava, Nikolai Ossipenko kasupoja ja volikogu liikme Tiit Lillemetsa lühike, kahekuine “retk” (25.03.2022 – 27.05.2022) Keskerakonda? Väidetavalt olevat asi olnud seotud 2023. aasta riigikogu valimistega.

Poliitilised intriigid omavalitsustes ja erakondades ei ole teema, mida prokuratuur peab vajalikuks kommenteerida.

Milline osa oli kogu loos erinevaid, ka juba süüdi mõistetud inimeste otsuseid, nt nõukogusse määramisel, kinnitanud linnapeal Toomas Naelal?

Toomas Nael on menetluses tunnistaja rollis ja talle ei ole kordagi ette heidetud, et tema oleks mõne kuriteo toime pannud.

Kas neid 12 kahtlustatavat – Ülle Lepassaar, Evelyn Danilov, Aljona Kõpp (Kazakova), Kirill Kõpp, Jaanek Pahka, Anna Rentik, Svetlana Kollo, Natalja Šibalova, Igor Safajev, Artur Babajan, Marsel Russ, Igor Malõšev –, kelle suhtes on menetlus lõpetatud süüdistust esitamata, võib veel grupeerida mingite tunnuste põhjal?

Sisuliselt saab öelda, et oli kaks gruppi kahtlustatavaid: Kohtla-Järve linnavolikogu liikmed ja linnavalitsusega seotud inimesed ning ülejäänud, kes erinevatel põhjustel sattusid selle menetluse sisse.

Kas nendest 12 isikust oleks mõne puhul võinud uurimine kujuneda teisiti, kui Nikolai Ossipenko oleks olnud elus?

Ei. Neil, kelle suhtes menetlus on praeguseks ära lõpetatud, ei sõltunud lõpetamine sellest, kas Nikolai Ossipenko oleks menetluses saanud osaleda või mitte.

Miks otsustasite lõpetada N&V eksjuhi Jevgeni Makarovi menetluse oportuniteediga?

Jevgeni Makarov tegi kohtueelses menetluses politseiga koostööd ja aitas menetluse lahendamisele kaasa. Samuti oli ta sisuliselt ainus, kes juba algfaasis tunnistas, et on talle ette heidetud tegudes osalenud. Lõplikult leidis tõendamist, et Makarov pani toime üksnes dokumendi võltsimise. Ülejäänud etteheidete puhul lõpetati tema suhtes menetlus koosseisu puudumise tõttu.

Võltsimine seisnes kokkuvõtlikult Kohtla-Järve linnavalitsusele võltsitud dokumentide esitamises, mille alusel tasuti äriühingule. Oluline on märkida, et arve esitati tööde eest, mida äriühing ka tegelikult tegi. Tegemist on sisuliselt formaalse rikkumisega, millega kahju ei tekitatud. Seetõttu pidas prokuratuur võimalikuks ka nn oportuniteediprintsiibil menetluse lõpetada.

Vitali Borodin vabanes Viru Vanglast vahi alt 06.10.2020.

Kohus on kokkuleppemenetluses süüdi tunnistanud Vitali Borodini, Anton Dijevi, Vladimir Evve. Kas võib rahvakeeli öelda, et neist kolmest kõige suurem “pätt” oli Vitali Borodin?

Prokuratuur selliseid hinnanguid ei anna. Küll aga, kui vaadata küsimust karistuse kontekstis, siis Vitali Borodini karistus oli suurem kui teiste praeguseks süüdi mõistetud isikute karistused. Seejuures mõisteti ta süüdi kolme kuriteo toimepanemises.

Vitali Borodin mõisteti süüdi kahes riigihankes hankemenetlusnõuete rikkumises, millega ta eelistas Nikolai Ossipenko äriühinguid.

Teine kvalifikatsioon, mille järgi ta süüdi mõisteti, oli altkäemaksu võtmine, mis seisnes selles, et ta sai Nikolai Ossipenkolt hüvesid ja tegi siis enda ametiseisundist tulenevalt ehk abilinnapeana otsuseid vastavalt Nikolai Ossipenko soovidele.

Jõhvi kohtumajas on Kohtla-Järve korruptsiooniskandaalis juba kolm karistusotsust välja kuulutatud. Autor/allikas: Dmitri Fedotkin/ERR

Miks mindi nende kolmega kokkuleppemenetlusse?

Prokuratuur esitab süüdistuse ainult siis, kui prokurör on hinnanud tõendeid ning veendunud, et tõendid kinnitavad kuriteo toimepanemist. See, milline menetlusliik valitakse, sõltub eelkõige teisest osapoolest. Prokuratuur on seejuures valmis lahendama kriminaalasja kõige ökonoomsemas menetlusliigis, milleks on kokkuleppemenetlus.

Prokuratuur on nõus kokkuleppemenetlusega sellisel juhul, kui taotletavad eesmärgid saavad täidetud ehk kui süüdistatav nõustub prokuratuuri pakutud karistusega ning muude tingimustega. Selliselt ei ole ka süüdistataval tarvis pikka ja koormavat kohtumenetlust läbi käia ning hoiame kokku riigi ressursse.

Viimasel ajal on eri kokkuleppemenetluste puhul hakatud arutama, kas kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud inimene on ikka süüdi, sest tavaliselt ta ennast süüdi ju ei tunnista. Näiteks ka Toila vallavanem põhjendas kunagi altkäemaksus süüdi mõistetud inimese tööle võtmist sellega, et tema puhul oli tegu ju kokkuleppemenetlusega.

Seaduse mõistes on igasugune kohtu poolt süüdi mõistmine samaväärne. Inimene ei pea ennast süüdi tunnistama ka üldmenetluses, aga kogutud tõendite põhjal võib kohus ta siiski süüdi tunnistada.

Tiit Lillemets kinnipidamiselt lahkumas, 06.10.2020. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Kui palju saate rääkida nendest kuue inimesega seotud juhtumitest, mille olete saatnud kohtusse üldmenetluses ja millest esimeste puhul on juba ka kohtuistungite ajad kokku lepitud? Esimesena läks kohtusse kahtlustuse esitamise ajal volikogu liige olnud Tiit Lillemets.

Tiit Lillemetsa süüdistatakse eriti suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises, mis lühidalt seisnes selles, et ta tegi Kohtla-Järve linnavalitsuse ametnikuna järelevalvet endaga seotud isiku ehk Nikolai Ossipenko omandis oleva äriühingu tegevuse üle.

Kas Tiit Lillemetsa puhul on oluline ka see, et ta oli perekondlikus sidemes Nikolai Ossipenkoga?

Jah, korruptsioonivastane seadus näeb ette, et lähedased on seotud isikud, kelle suhtes ei tohi ametiisik otsuseid vastu võtta.

Maria Merkulova lahkumas kinnipidamiselt Viru vanglast, 06.10.2022. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Kohtusse on koos jõudnud ka volikogu eelmise koosseisu liikme Maria Merkulova ja Kohtla-Järve korrakaitseametniku Timofei Korepovi süüdistus.

Nemad on saadetud ühes menetluses kohtusse. Timofei Korepovit süüdistatakse altkäemaksu võtmises Nikolai Ossipenkolt ja Maria Merkulovat süüdistatakse selles episoodis altkäemaksu vahendamises ehk süüdistuse kohaselt toimetas Maria Merkulova altkäemaksu Nikolai Ossipenkolt Timofei Korepovini.

Deniss Veršinin kinnipidamiselt lahkumas, 06.10.2022. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Kohtusse on esitatud ka volikogu eelmise ja praeguse koosseisu liikme Deniss Veršinini ja tema abikaasa, avalikkusele tundmatu, Kohtla-Järve linna kodulehe andmetel linna haldusjuhina töötava Jelena Veršinina süüdistus.

Deniss Veršininit süüdistatakse altkäemaksu võtmises Nikolai Ossipenkolt. Teiseks kuriteoks, milles Deniss Veršininit süüdistatakse, on Tallinna Ülikoolile valeandmete esitamine, mis seisnes selles, et ta ostis endale bakalaureusetöö, esitas selle Tallinna Ülikoolile ja omandas tänu sellele kõrghariduse.

Bakalaureusetöö ostmises ja selle esitamises Tallinna Ülikoolile ja selle tõttu kõrghariduse omandamises süüdistatakse ka Jelena Veršininat. Tasub toonitada, et Jelena Veršinina kahtlustus ja süüdistus ei ole kuidagi seotud Nikolai Ossipenkoga.

Need kaks isikut on ühes menetluses, kuivõrd haldusorganile valeandmete esitamise asjaolud on neil ühised.

Zaur Abbassov Kohtla-Järve volikogu istungil, 10.12.2025, Autor/allikas: Julia Sevastjanova

Samal ajal Veršininitega jõudis novembri lõpus kohtusse volikogu eelmise ja praeguse koosseisu liikme Zaur Abbassoviga seotud süüdistus. Milles prokuratuur tema süüd näeb?

Tema puhul on samuti tegu altkäemaksu võtmisega Nikolai Ossipenkolt ehk tegu on analoogse kaasusega nagu Deniss Veršinini, Vladimir Evve ja Anton Dijevi puhul.

Kui kaua on kohtus käimistega aega ehk millal juhtumid aeguvad?

Tegemist on praegusel juhul teise astme kuritegudega, mille puhul on üldine aegumistähtaeg viis aastat. Kui inimene antakse kohtu alla, siis see tähtaeg pikeneb viie aasta võrra ehk see tähendab, et kohtuotsus peab jõustuma hiljemalt kümne aasta möödumisel kuriteo toimepanemisest.

Kas seoses kõigi nende korruptsioonijuhtumitega on prokuratuuril veel midagi lisada?

Kriminaalpolitsei ja prokuratuur rõhutavad, et olulist rolli on mänginud ka kohalikud ajakirjanikud, kes on Kohtla-Järve poliitikal tähelepanelikult silma peal hoidnud ja toonud olulised teemad avalikkuse ette. Sealjuures on oluline, et ajakirjanikud hoiavad ka ise ennast kursis ametnike tegevusega ja toovad nende küsitavad otsused avalikkuse ette. Seeläbi saavad vajaduse korral reageerida nii kohalikud elanikud kui uurimisasutused. Selline tegevus on aidanud avastada kuritegusid ja tuua esile, et korruptsioon avalikus sektoris on probleem, millega tuleb tegelda.

 Eelmisel aastal prokuratuuris loodud majandus- ja korruptsioonikuritegude osakond keskendubki just sellele valdkonnale.