Rahvusraamatukogu muusikakogu täieneb tänu inimeste tööle, kelle ülesanne on hoida silm peal kogu Eestis ja ka väljaspool Eestit ilmuval muusikal. Rahvusraamatukogu muusikadetektiiv Kaja Loel rääkis saates “OP”, et tema töö keskmes on füüsilisel kujul välja antud helisalvestiste kogumine ja säilitamine tulevastele põlvedele.
Loeli sõnul on tema igapäevane ülesanne kujundada rahvusraamatukogu helisalvestiste kogu. “Minu tööülesandeks on meie helisalvestiste kogu kujundamine. Hangin erinevaid helisalvestisi erinevatel kandjatel, CD-plaadid, vinüülplaadid, kassetid. Kõik, mis on füüsilisel kujul välja antud muusikaalbumid,” selgitas ta.
Kogu täiendamisel on selge fookus eesti muusikal. Loeli sõnul püütakse rahvusraamatukokku koguda võimalikult täielik ülevaade Eesti heliloomingust.
“Meie põhiline prioriteet on eesti muusika, eesti helisalvestised, kõik, mis antakse Eestis välja, ka need, mis antakse välja välismaal, kuid kus on peal eesti heliloojate teosed, kus on kaasategevad eesti interpreedid. Üritame kõike oma kogusse hankida,” ütles Loel.
Tema sõnul teeb töö keeruliseks asjaolu, et muusikat antakse tänapäeval välja ka väiksemate tegijate poolt. “Nendeni jõudmine on päris juhuslik. Tuleb olla kursis,” rääkis ta. Loel lisas, et info leidmiseks tuleb olla aktiivne ka sotsiaalmeedias. “Olen ise igasuguste Facebooki gruppide liige, kuhu on melomaanid kogunenud. Üritan olla kursis, mida üldse ilmub. Kohati on see selline tõeline metsik lääs, sest igaüks võib välja anda helisalvestise.”
Oluline osa helisalvestiste kogumisel on säilituseksemplari seadusel, mis kohustab suurema tiraaži korral andma raamatukogudele eksemplarid. “Mina leian, et see on tegelikult privileeg ja suur au ja uhkus, et minu muusikateos füüsilisel kandjal asub rahvusraamatukogus, kus ta on hästi hoitud ja säilitatud tulevastele põlvedele,” sõnas ta.