Euroopa Komisjon saatis Eesti kultuuriministeeriumile kirja, kus väljendab muret Euroopa meedivabaduse määruse Eesti seadustesse ülevõtmise osas. Teiste punktide hulgas väljendab Komisjon muret ka Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) rahastamise osas.
Täpsemalt näitab Euroopa Komisjoni meediapoliitika direktoraat muret meediavabaduse määruse punkti üle, mis ütleb, et liikmesriigid tagavad, et avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused põhinevad eelnevalt kehtestatud läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel, mis tagavad piisavad, jätkusuutlikud ja prognoositavad vahendid toimetusliku iseseisvuse tagamiseks.
Komisjon märgib oma kirjas, et kuigi Eesti Rahvusringhäälingu rahastamine on igati läbipaistev, aga see ei pruugi praegu olla piisav või ka ette prognoositav, kuna Eesti Rahvusringhäälingu seadus ei taga rahastamist ega eelarveprotsess ei ole sõltumatu valitsuse mõjutustest.
Siiski märgib Komisjon, et neile on teatavaks tehtud, et plaanitava rahvusringhäälingu seaduse muudatusega on kavas rahastussüsteemi muutmist ja küsib selle kohta rohkem informatsiooni.
Kultuuriministeeriumist sügisel kooskõlastusringile läinud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatused näevad ette, et rahvusringhäälingu rahastusmudel muutuks seniselt üheaastaselt vaatelt nelja-aastaseks.
Tulevikus esitaks kultuuriminister riigieelarve strateegia arutelule Eesti rahvusringhäälingu nelja aastase vaate, märkides toetuseks minevad summad iga aasta kohta. Iga aastaase eelarve kinnitaks riigikogu jätkuvalt igal aastal eraldi.
Samuti sõlmiks kultuuriminister rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu, mis fikseerib rahvusringhäälingu rahastamise ja selle tingimused.
Eelnõu koostajate hinnangul aitab see suurendada rahvusringhäälingu sõltumatust ja täidab ka Euroopa meediavabaduse nõuded.
Kultuuriministeeriumi meedianõunik ja rahvusringhäälingu endine nõukogu esimees Andres Jõesaar ütles, et kui seaduse muudatused saavad riigikogus vastu võetud, peaks Eesti täitma nelja-aastase lepinguga meediavabaduse määruse nõudeid.
Samas märkis Jõesaar, et muudatus ei lahenda ERR-i üldise rahastuse küsimust ega ka seda, millist avalikku teenust rahvusringhääling pakub.
Kuigi erameedia on Jõesaare sõnul avaldanud arvamust, et rahvusringhääling veebiuudiseid ei peaks pakkuma, siis tema hinnangul on see tänapäeva maailmas vältimatu ja uudised peaksid kõigile olema kättesaadavad. Eriti nüüd, kui mõned uudisteportaalid on Jõesaare hinnangul end politiseerinud.
Rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Erik Roose sõnul nelja-aastane leping iseenesest ringhäälingu muresid ei lahenda. Tema oleks isiklikukult toetanud rahastusmudelit, kus ringhäälingu vahendid oleks olnud fikseeritud protsendina eelarvest või Eesti SKP-st.
Roose ütles, et ka praegune olukord, kus on ette näha eelarve külmutamist järgnevaks neljaks aastaks kindlasti ei taga rahvusringhäälingu piisavat rahastamist.
Piisav rahastamine oleks Roose hinnangul 20-30 protsenti lisaraha, suurusjärgus 10-20 miljonit eurot. Käesoleva aastal oli ERR-i eelarve maht 55,5 miljonit eurot.