Justiits- ja digiministeerium plaanib kehtestada isikuandmetega seotud avalikele infosüsteemidele kohustuse võtta kasutusele andmejälgija, mille abil saab inimene kontrollida, kes on tema andmeid vaadanud.
Andmejälgija on tarkvaralahendus, mille eesmärk on pakkuda inimestele ülevaadet tema andmete suhtes riiklikesse andmekogudesse sooritatud päringutest.
Inimesel on võimalik andmejälgija abil näha, millisel ajal (kuupäev, kellaaeg), millise asutuse või isiku poolt, millisest andmekogust ja millise eesmärgiga päringuid tema isikuandmete suhtes on tehtud.
Andmejälgija teenus on inimestele eesti.ee vahendusel kättesaadav 2017. aastast ning möödunud aasta lõpust on sellele ligipääs ka eesti.ee rakenduse vahendusel.
Praegu on andmejälgijaga liidestumine vabatahtlik ja hõlmab vaid väikest osa andmekogudest – seda kasutab enam kui 300 infosüsteemist vaid 15 andmekogu.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduse väljatöötamiskavatsuse, millega muutuks andmejälgija kohustuslikuks pea kõigile isikuandmeid talletavatele avalikele andmekogudele.
Osadele infosüsteemidele kehtiks siiski erand – näiteks ei laieneks kohustus salastatud teavet haldavatele andmekogudele või andmekogudele, mis ei sisalda isikuandmeid.
“Inimese andmed kuuluvad inimesele, mitte ametiasutusele. Meie eesmärk on lõpetada olukord, kus riigi andmekasutus on inimese jaoks justkui must kast. Kui ametnik vaatab inimese andmeid, jääb sellest maha jälg, ja inimesel on õigus seda jälge näha,” ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
“Muudame andmejälgija kohustuslikuks, et kasvatada usaldust riigi vastu ning anda inimestele tegelik kontroll oma andmete üle. See on põhimõtteline muutus projektipõhiselt lähenemiselt süsteemsele läbipaistvusele,” märkis Pakosta.
Et üleminek oleks sujuv ja arvestaks asutuste tehnilist võimekust, on protsessile seatud konkreetsed tähtajad.
“Olen andnud suunise, et kõik ministeeriumid peavad oma haldusala piires välja töötama konkreetse teekaardi juba käesoleva aasta lõpuks. Selles plaanis tuleb fikseerida täpsed ajad, millal andmejälgijat rakendatakse,” rõhutas Pakosta.
Väljatöötamiskavatsuses on kirjas, et viimastel aastatel on esinenud mitmeid juhtumeid, kus inimeste andmeid on riiklikest andmekogudest, nt rahvastikuregistrist või kinnistusraamatust, päritud kas läbipaistmatutel põhjustel või küsitaval alusel.
Minister märkis, et andmejälgija on tööriist põhiõiguste tagamiseks.
“See distsiplineerib ka ametnikke ja andmetöötlejaid – teadmine, et igast päringust jääb inimesele nähtav jälg, on parim ennetusmeede uudishimust tingitud või ebaseaduslike päringute vastu,” lisas Pakosta. Viimastel aastatel on just logide kontrollimine aidanud tema sõnul tuvastada mitmeid andmekaitserikkumisi.
Justiits- ja digiministeerium ootab ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja huvigruppide (sh Eesti Advokatuur, Eesti Andmekaitse Liit, ITL) arvamusi ja kooskõlastusi väljatöötamiskavatsusele hiljemalt 31. detsembriks 2025.
Pärast tagasiside analüüsimist valmistatakse ette avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu.
Paralleelselt seadusloomega jätkub tehniline ettevalmistustöö Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) juhtimisel, kes tagab andmejälgija keskse haldamise ja arendamise.
Inimestel on keeruline oma andmete kohta tehtud päringuid jälgida
Väljatöötamiskavatsuses on välja toodud mitmeid praegu esinevaid probleeme, näiteks ei ole inimestel terviklikku ülevaadet oma (riigi käsutuses olevate) isikuandmete kasutamisest.
Samuti on inimestel raskusi logikirjetest arusaamisega. Võimaliku lahendusena pakub ministeerium välja selgete juhiste loomine, millised peavad olema andmejälgija logikirje selgitused, et inimesel oleks lihtne neist aru saada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on 2024. aastal andmejälgija tasuvuse hindamiseks võimalusi pakkudes arvutanud ühe esitatud päringu hinnaks (päringu esitamine ja vastuse edastamine) orienteeruvalt 0,3 eurot.
Keskmise pöördumise lahendamise maksumus (enamasti e-kirja teel) on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2024. aasta hinnangul 4-12 eurot, sõltuvalt pöördumise mahust ja eripäradest.
See tähendab, et kui andmejälgija süsteemi juurutamise maksumus andmekogu pidaja jaoks on näiteks 8000 eurot ja hoolduskulud keskmiselt 600 eurot aastas, on süsteemi maksumus andmekogu pidaja jaoks elutsükli kestel keskmiselt 14 000 eurot.
Andmejälgija kohustuslikuks muutmise võimaliku negatiivse mõjuna on välja toodud, et andmejälgija kasutuselevõtu alguses võib esineda ajutist päringute mahu kasvu. Samuti võivad logikirjete tõlgendamisest tulenevad küsimused suurendada selgitustaotluste arvu.