Rain Siemeri sõnul on nii november kui ka detsember positiivselt pingelised, raamatuid ostetakse detsembris kolm kuni neli korda rohkem kui tavalistel kuudel. “Suvel ostetakse raamatuid kõige vähem,” lisas ta.
“Rahva raamatu edetabeli esimesel kohal on praegu “Kannapööre”. See on väga sügav raamat, kus on julgete eesti naiste julged elupöörded. See näitab, et me eestlased hindame kvaliteeti ja sügavat sisu,” sõnas ta. Aasta tagasi esikohal olnud “Astroloogiline abimees” sattus tema sõnul ilmselt momendile, kus inimesed tahtsid ennustusi või kindlust enda tuleviku suhtes. Tavaliselt kestab selliste raamatute aeg aga paar nädalat ning muul ajal on hinnatud ikkagi sügava eestikeelse sisuga kirjandus.
Ta ei alahindaks “Chuck Norrise anekdoote”, sest seda loevad tavaliselt inimesed, kes pole ammu raamatut kätte võtnud ning peale selle lugemist tekib neil tung rohkem raamatuid lugeda. “Mul on kogemusi, et peale seda ostetakse järgmine raamat ja küsitakse soovitusi. Seega ka sellised raamatud mõjuvad positiivselt,” sõnas ta.
“Eestlasi puudutab eestlaste teema, Eesti inimesed, avatud vestlused ja sügav sisu. Tipptõlkeraamatud müüvad vähemalt kaks korda vähem kui Eesti tippautorid,” tõdes ta.
Terve aasta müügil olnud eduka raamatu tiraaž on Siemeri sõnul enamasti viis kuni kuus tuhat. Eraldi tuleb vaadata raamatuid, mis on terve aasta müünud ja raamatuid, mis on ilmunud aasta lõpus. Populaarseimate novembris müügile tulnud raamatute tiraaž võib aasta lõpuks olla kaks kuni kolm tuhat. Siemer leiab, et praegused aastalõpuhitid on veel lasteraamat “Tere jõulud! Väikese hiire 24 jõululugu” ja Lauri Lomperi “Selle talve päevik”.
“Praegu on see, et kirjastused on pigem liiga pessimistlikud olnud ja tiraaže on puudu. Järgmine nädal tulevad kordustükid päris paljudel hittidel. Aasta lõpus on kirjastajal väga raske ennustada, palju teha, sest aasta lõpus müügid mitmekordistuvad. Selle aasta lõpus on hitte rohkem. Võib öelda, et see aasta on tulnud parem valik paremaid raamatuid,” sõnas Siemer.
“Aitame koos kirjastajatega mõelda, milline raamat võiks olla hitt ja milline vähem. Hittide väljavalimine on omamoodi kunst ja klaaskuulilt ennustamine,” rääkis ta.
“Lauri Räpp andis luuležanrile uue hingamise. Kui enne seda müüsid luuleraamatud heal juhul poolteist tuhat, siis praegu panevad need viis kuni kuus tuhat ning Lauri enda raamatud müüvad viisteist kuni kakskümmend tuhat,” lausus Siemer. “Pärast seda ilmub iga aasta lõpus mõni luuleraamat, mis muutub hitiks, nii ka see aasta,” lisas ta ja tõi välja Paul Piigi “Üherealised” ja Stella Terna “Vabavoolu veele”.
“Populaarsed raamatud tulevad poes üsna kiiresti pilti. Lugejale, kes pole reklaamidega tutvunud, on eelvalik esiletõstetud raamatute näol ära tehtud,” rääkis ta. Ta leiab, et peale koroonat muutus poes uudistamas käimine populaarsemaks.
“Raamatuesitlusel saab näha inimest, keda muidu näed vaid televiisorist. Tavaliselt saab nendega ka pärast juttu rääkida. Raamatuesitlused, raamatute lugemine ja kõik sellega seonduv on minu arust väga mõnus ja rahulik meelelahutusvorm,” rääkis ta.
Tema meelest on raamatu hind võrreldes muu meelelahutusega pigem soodne. “Aasta ja kaks tagasi olid hinnad millegipärast kõrgemad, hetkel võib öelda, et need on natukese allapoole tulnud. Mõned hinnad panevad mõtlema küll, aga tõsised fännid ostavad raamatu ära hinnast sõltumata,” tõdes ta.
“On raamatuid, kus kirjastus keeldub soodustuse tegemisest,” sõnas ta. Tema sõnul on raamatu hind tavaliselt kõrge seetõttu, et on liiga ettevaatlik tiraaž tehtud. Seetõttu julgustab ta kirjastajaid aasta lõpus suuremat tiraaži tegema.
Mõne raamatuga on juhtunud, et raamatud on juba poodi toodud, aga tiraaž tuleb kokku pakkida ja tagasi viia. Sel aastal ilmunud “Naise Iba Käsiraamatu” esimeste lugejate tagasiside oli, et raamat alavääristab ja mõnitab naisi. “Lugupidamisest naiste vastu otsustasime raamatu autorile tagasi saata. Kauplus on eraettevõte ja saab ise neid otsuseid langetada. Kui naisi mõnitatakse ja alavääristatakse, siis see ei ole see, mida meie levitada tahame,” tõdes Siemer.
Siemer väitis, et raamatute pärast on inimesed kohtusse läinud küll, aga sisuliste otsuste pärast juhtub seda vähe.
“Mõned väiksemad kirjastused on raamatute kirjastamisest loobunud, aga pigem sellepärast, et nad on leidnud endale muud tegevust ning ei leia selle jaoks enam aega. Kirjastused suures pildis annavad vähem välja,” sõnas ta. Rahva Raamatu enda kirjastus näeb pigem vajadust juurde teha, sest soov ja vajadus kirjanduse järgi on alles. “Oleme otsustanud, et meie täidame neid nišše või teeme raamatuid, mida tunnetame, et keegi teine ei tee,” lisas ta.
“Eestlaste lugemissoov ei ole suures pildis vähenenud. Noored tulevad ja ütlevad ka, et tahaks vahelduseks eestikeelset kirjandust,” sõnas Siemer. “Esimese 15 seas on kümme Eesti autorit, seega praegu on Eesti raamatuga ja Eesti autoritega väga hästi. Võib-olla ootaks peale mõnda noort ilukirjanduse autorit,” lisas ta. Selle aasta edetabeli tipus on ka rohkem naisautoreid kui muidu.
Siemeri jaoks oli selle aasta kõige suurem lugemiselamus Birk Rohelennu kriminull “Liiga palju armastust”. Talle meeldis, et peategelased olid autentsed ja tuttavad. “Ei ole sellised superstaarid tundmatute nimedega kuskilt Ameerikast, vaid Eesti oma nimed. Nii kerge oli samastuda. Lugedes oli tunne, et samal ajal toimub mingi eneseareng, et näed teiste inimeste valusid ja probleeme,” lisas ta.